Araı Aıdarhanuly, mýzykalyq keńesshi: Dımash Qytaıdaǵy eń úlken shoý bıznes naryǵyn baǵyndyrdy
- Mıllıardtar elin baǵyndyrǵan ónerli qandastardyń birisiz. Qytaı eline qalaı tanymal boldyńyz?
- Men 1990 jyly Shyńjańnyń Altaı aımaǵynda dúnıege keldim. Ákem - qazaq kúresinen belgili bapker, anam - oqytýshy, eki ápkem bir aǵam bar. Eń alǵash ret Respýblıkalyq deńgeıdegi úlken baıqaýǵa 2009 jyly 19 jasymda baq synadym. CCTV arnasy uıymdastyrǵan «Juldyzdy jol» baǵdarlamasyna qatysyp, «jyldyń úzdik ánshisi» atandym. 2010 jyly «Úısin» atty top quryp, respýblıkalyq jas ánshiler baıqaýynda ulttyq ánder atalymy boıynsha aldynǵy orynnan kórindik. 2013 jyly Shynjań ólkesinde osy jas ánshiler baıqaýynyń aımaqtyq deıgeıinde altyn syılyǵyn aldym. 2013 jyly «Chinese Idol (中国梦之声)» baıqaýynda úzdik bestikke kirdim. Osy baıqaý meniń tanymaldyǵymdy arttyryp, juldyzdy jolymdy ashty. Óıtkeni bul men qatysqan eń alǵashqy «realıtı shoý» baǵdarlama edi. «Realıtı shoýdyń» bir ereksheligi ánshiniń ómirin, kózqarasyn halyqqa jaqyndastyra túsedi. 2014 jyly «Chian Is Listening (中国正在听)» án baıqaýyna qatysyp, besinshi oryn aldym. Bir aıta keterligi, men osy «Chian Is Listening» baıqaýynda qazaqtyń ataqty kompozıtory Baqytjan Qajymuqanovtyń jıyrma jyldaı buryn jazǵan «Tańǵy jas» ánin oryndadym. Maqsatym qazaqtyń talantty sazgerleriniń shyǵarmasy qansha ýaqyt ótse de eskirmeıtindigin, jańǵyra túsetindigin, búgingi álemdik mýzykany baǵyndyra alatyndyǵyn dáleldegim keldi. 2015 jyly «Alǵashqy qar» atty albomym jaryq kórdi. Sońǵy jyldary jasóspirimderge tálimger retinde ár túrli baǵdarlamalarǵa qatysyp júrmin. Eldiń qoldaýyna bólenip júrgen shákirtterim de joq emes. Solardyń biri Danııar Tolqyn esimdi bala respýblıkalyq baıqaýda Roza Rymbaevanyń repertýaryndaǵy «Atameken» ánin oryndap, eldi tánti etti. 2016 jyly Qytaıdaǵy qandastar arasynda festıval ótkizdim. Qazaqstannan qonaq retinde Janar Duǵalova, Altynaı Jorabaeva, Talǵat Jorabaev, akter Asylhan Tólepov sekilid óner adamdary kelip qatysty .
- Dımash Qudaıbergenmen qashannan beri tanyssyz?
- Dımashpen alǵash ret 2015 jyly «Habar» telearnasy uıymdastyrǵan «Jeti án» baǵdarlamasynda kezdestim. Onyń shyǵarmashylyǵymen burynnan tanys edim. 2016 jyly «Án men ánshi» kontsertinde ekinshi ret kezdesip, ózara jaqyn aralasyp kettik.
- Hýnan telearnasy uıymdastyryp jatqan «Singer»jobasyna qalaı keldińiz? Dımashqa qandaı kómek kórsetip jatyrsyz?
- Men «Singer» jobasymen burynnan tanyspyn. Rejısserlarymen de shyǵarmashylyq baılanystamyn. Ótken jyly meniń ustazym Ký Kýlı osy baıqaýdyń bas júldesin alǵan. Bir aıta keterligi, onyń fınalda aıtqan ániniń mýzykalyk óńdeýin men jasap bergen edim. Ánge qazaqtyń sybyzǵy únin qosyp, ózgeshe áýende daıyndaǵanmyn. Ustazym sol ánmen bas júlde aldy. Ózim árdaıym osyndaı úlken sahnalarda oraıy kelgende qazaqtyń mýzyka aspaptarynyń ereksheligin kórsetip, nasıhattap júremin. Bul joly meni «Hýnan» telearnasy Dımashtyń mýzykalyk keńesshisi bol dep arnaıy shaqyrdy. Men baýrymmen birge jumys jasaý usynysyn qýana qabyldadym. Dımashtyń bul baıqaýǵa kelýi meni erekshe qýantty. Óıtkeni bul - qazaq mádenıetin, ónerin álemge tanytýdyń oraıy. Joǵaryda aıtyp ótkenimdeı, ótken jyly ustazym bas júlde aldy, bıyl Dımash baýyryma sáttilik tilep, birge jumys jasap jatyrmyz. Ekeýmizdiń bul joly Qytaıdaǵy kezdesýimiz de áserli boldy. Telearnanyń shaqyrýymen Shańsha qalasyna kelgen soń Dımash otyrǵan bólmeniń syrtynan óziniń súıikti áni «Daıdıdaýdy» shyrqadym. Ol ándi estip syrtqa júgirip shyqty. Qalyń qytaıdyń arasynda «Daıdıdaýdy» áýeletip turǵan kim dese kerek. Ekeýmiz solaı qushaqtastyq, ol meni kórip qatty qýandy.
- Bul jobada keıde sizdi júrgizýshi retinde, keıde aýdarmashy retinde baıqap qalamyz. Naqty qandaı qyzmetter atqarasyz?
- Men Dımashtyń mýzykalyq keńesshisi retinde, qolymnan kelgen kómegimdi jasap jatyrmyn. Jobada júrgizýshi jáne reti kelgende aýdarmashy da bolyp jumys jasap júrmin. Dımashtyń mýzykalyq qabileti óte joǵary, án tańdaýda oryndaý jaǵynan kóp nárseni óz talǵamy boıynsha jasaıdy. Daıyndyq barysynda pikir almasyp turamyz. Qytaı tiliniń dybystalýy jaǵynan, bul eldegi mýzykalyq erekshelikter jaǵynan múmkindiginshe keńesimdi beremin. Dımash óziniń óneri, minezi, kelbeti arqyly tyńdarmandardy ózine tánti ete aldy. Qytaıdaǵy qandastarymyz jáne ózge de ult ókilderi onyń ónerin erekshe qoldap, jankúıer bolyp jatqany qýantady.
- Dımashtyń Qytaı elindegi tanymaldyǵy onyń bolashaǵyna qalaı áser etedi dep oılaısyz?
- Qytaı eliniń shoý bıznesi erekshe damyǵan, joǵary deńgeıdegi shoý bıznes naryǵy bar. Dımash osy úlken naryqty baǵyndyrdy. Osydan keıin Qytaıda ótetin aýqymdy is-sharalarǵa jıi shaqyrý alyp turady dep oılaımyn. Oǵan osy arqyly úlken jol ashyldy. Kóptegen múmkindikter kútip tur, tek sáttilk tileımin.
- Qazaqstandyq ánshilerdiń negizgi tabys kózi toı desek qatelespeımiz. Qytaıdaǵy ánshilerdiń kirisi qaıdan keledi?
- Qytaıdaǵy tanymal ánshilerdiń tabys kózi toı emes, olar sahna, kontsert, baǵdarlama shoýlarǵa qatysý arqyly óz napaqasyn taba alady.
- Jaqynda sizdiń taǵy bir úlken dodada baq synap jatqanyńyzdy estidik. Osy týraly aıtyp berseńiz?
- Bul baıqaý halyqtyq folk-mýzyka oryndaýshylary arasynda ótkiziledi. «Baıyrǵy áýender» dep atalatyn dástúrli baıqaýdyń biri. Barlyǵy 50-ge jýyq halyq shyǵarmasy básekege túsedi. Úzdik úsh án áıgili AQSh-tyń mýzykalyq syılyǵy Grammy-ge úmitker bolady. Ony osyndaǵy qytaılyq kórermen daýys berý arqyly anyqtaıdy. Men bul baıqaýda «Samal taý», «Áje» jáne «Terme» sııaqty týyndylaryn oryndadym. Tórtinshi kezeńde «Baqsynyń jańbyr shaqyrýy» dep atalatyn týyndyny alyp shyqtym. Bul shyǵarmany qazaqstandyq belgili etnotop «Roksonakıdiń» súıemeldeýimen rok-n-roll stılinde kórermenderge usyndym, jurt jaqsy qabyldady. Fınalda maǵan «ult mádenıetin jalǵastyrýshy» degen arnaıy júlde berildi. Ázirge naqty qaısy úsh shyǵarma Grammy-ge joldanatyny belgisiz. Qazaq áni álemdik júldege joldama alsa degen tilektemin.
- Sóz sońynda qazaq eline degen bir aýyz tilegińiz?
- Barlyqtaryńyzdy alda kele jatqan Ulystyń uly kúni - Naýryz merekesimen quttyqtaımyn! Qazaqstan men Qytaıdyń ekijaqty dostyq qarym-qatynasy nyǵaıa bersin! Qazaq halqyna bereke-birlik tileımin.