Araldy qutqarý úshin budan da aýqymdy jumys atqarylýy tıis - Gúlshara Ábdiqalyqova

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik hatshysy Gúlshara Ábdiqalyqova Qyzylorda qalasynda ótken Aral halyqaralyq turaqty damý forýmyna qatysty, dep habarlaıdy Aqordanyń baspasóz qyzmeti.

Forýmǵa Qyzylorda oblysynyń ákimi, Parlament Májilisiniń depýtattary, birqatar elderdiń elshileri, ortalyq jáne jergilikti memlekettik atqarýshy organdardyń, halyqaralyq jáne úkimettik emes uıymdardyń ókilderi, ǵalymdar men sarapshylar qatysty.

Gúlshara Ábdiqalyqova Aral teńiziniń qasireti aýyr ekologııalyq apattyń biri bolyp otyrǵanyn jáne munyń tabıǵatqa nemquraıly qaraýdyń  saldary ekenin aıtty.   

Memlekettik hatshy Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty baǵdarlamalyq maqalasynda pragmatızm týraly «Bul ózińniń ulttyq jáne jeke baılyǵyńdy naqty bilý, ony únemdi paıdalanyp, soǵan sáıkes bolashaǵyńdy josparlaı alý» ekenine nazar aýdarǵanyn atap ótti.

Halyqaralyq Araldy qutqarý qory jumys júrgizip kelgen jyldar ishinde Aral tóńiregin ekologııalyq turǵydan saýyqtyrý jáne áleýmettik-ekonomıkalyq problemalaryn sheshý jónindegi baǵdarlamalar júzege asyryldy. Qazaqstan Dúnıejúzilik banktiń qoldaýymen teńizdiń soltústik bóligin qalpyna keltirdi. Budan da aýqymdy jumys atqarylýy tıis ekendigi atap ótildi.

G.Ábdiqalyqova Aral teńizi alabynyń problemalaryn sheshý isine halyqaralyq qoǵamdastyq qoldaý kórsetip,  Ortalyq Azııa memleketteri bul baǵytta odan ári kúsh-jigerin jumyldyra beredi dep úmittenetinin jetkizdi.

Forým aıasynda Aral tóńiregin ońaltý jónindegi naqty jańa jobalar jáne ornyqty damytý baǵdarlamalary bastaý aldy. Bıoalýandylyqty saqtaýǵa, shóleıttendirýdi toqtatýǵa jáne kógaldandyrýǵa, ǵylymı-zertteý jumystaryn úılestirýge, áleýmettik ınfraqurylymdy damytýǵa baǵyttalǵan memorandýmdar men kelisimsharttarǵa qol qoıyldy.

Sonymen qatar, Memlekettik hatshy Qarmaqshy aýdanynda bolyp, ondaǵy «Qorqyt ata» keshenin aralady. «Jyraýlar úıi» mádenıet úıiniń qyzmetimen, aýdandyq murajaı jáne kitaphana jumysymen tanysyp, zııaly qaýym ókilderimen kezdesti.

 

Seıchas chıtaıýt