Aral qasireti Pink Floyd rok-tobynyń jańa klıpi beınesıýjetinde
Jan-jaǵyn qum basqan balyqshylar kenti, «qańyraǵan kemeler» qumda «balyqshy» bolyp oınaǵan balalar, mine, osy kórinisterdiń bári talantty mýzykaǵa aıryqsha áser beredi. Pink Floyd Qazaqstannan túsirilgen beınesıýjettermen shektelip qalǵan joq, ózbek aýmaǵynan da ekologııalyq apatqa qatysty kadrlardy klıpke qystyrdy.
Ataqty brıtandyq mýzykanttardy ekologııalyq problemalar da tolǵandyratynyn aıtpaǵanda, olar ásirese, tumsa tabıǵattyń estetıkalyq kórkemdigin de óz sıýjetterine arqaý etkendi qalaıdy. Mundaı qyzyǵýshylyq kóptegen sýretshilerde bar. Kádimgi qarapaıym adamdar sııaqty, olar da eski qorǵandardyń ornyn, tumsa tabıǵatqa zııan keltiretin kórinisterdi túsirýge qumar, al munyń ózi jahandyq apattan habar berip tursa, mýzykaǵa qosa, ǵalamdyq problemaǵa jurtshylyqtyń nazar aýdarary sózsiz.
Máselen, amerıkandyq San-Dıego qalasynyń mańynda da Aralǵa uqsas Solton Sı kóli bar. Ótken ǵayrsdyń 30-shy jyldary bul ara gúl jaınaǵan nýly jer, sándi kýrort bolǵan, onda demalyp, tabıǵatyn tamashalaýǵa Amerıkanyń túkpir-túkpirinen keletin. Keıinen ózen arnasy tartylyp, sý tuzdana bastady, onda júzý múmkin bolmady. Ǵımarattyń sortań tartqan qırandylary, mashınalar men avtobýstardyń tat basqan bólshekteri - bir kezdegi tamasha kól jaǵajaıynyń qazirgi peızajy osyndaı.
Degenmen búgingi kúnderi de munda kelýshiler az emes. Kóńilsiz peızaj kóptegen adamdardy munda tartýda, «ólip bara jatqan» tabıǵattyń sońǵy kórinisterin sýretke túsirýge áýestik basym. Munda gollıvýdtyq rejısserler ózderiniń aqyrzamannyń bastalýy týraly shytyrman oqıǵaly fılmderin túsirýde.
Búginde tartylyp bara jatqan Araldyń óli qalalary Ortalyq Azııaǵa saıahattaıtyn batystyq týrısterdiń barlyq jolkórsetkishterine engen. Munda júzdegen shaqyrym tuz basqan qatal shól dalanyń ústimen júrýge bolady.
Ózbektiń Moınaq qalasy - Aral qasireti sımvoldarynyń biri. Budan otyz jyl buryn ol gúldengen balyqshy qala bolatyn. Jergilikti turǵyndar tamasha jaǵajaılaryn, týlaǵan balyqtaryn maqtanysh etetin. «Munda bir saǵattyń ishinde bir shelek balyq aýlaýǵa bolatyn edi. Tap-taza teńiz sýy qandaı edi?! Qara teńiz kýrorttary munyń qasynda jip ese almaıtyn edi», dep moınaqtyq turǵyn ókinishpen basyn shaıqady.
Al Moınaq búginde Aral teńizinen 100 shaqyrym áride jatyr. Degenmen burynǵy teńiz jaǵalaýyndaǵy ómir izderin baıqaýǵa bolady. Qalanyń kire berisindegi balyq beınesi salynǵan gerb óshe bastaǵan. Qańyrap qalǵan mádenıet úıinde shetsiz-sheksiz kól aıdynyndaǵy balyqshylar kemeleri beınelengen keńestik mozaıka saqtalyp qalypty. Burynǵy teńiz jaǵasy búginde qum basqan shólge aınalǵan, onyń shetinde Ekinshi dúnıejúzilik soǵys batyrlaryna qoıylǵan eskertkish jetimsirep, kúıi qashqan.
Aral teńizi keńestik kezeńde Ámýdarııa men Syrdarııa ózenderinen kúrish, maqta ósirýge esepsiz sý alýy kesirinen osyndaı kúıge ushyrady. Taǵdyrdyń tálkegin qarańyz, Araldyń tartylýy alyp keńestik ımperııanyń qulaýymen tuspa-tus keldi.
Pink Floyd qıraǵan keńestik ımperııa keńistiginde mundaı klıpterdi birinshi ret túsirip otyrǵan joq. Budan jarty jyl buryn aǵylshyn toby ýkraınalyq Prıpıat qalasynda - qazirgi Chernobyl apatynan keıin qalǵan jerde de klıp túsirgen bolatyn. KSRO-nyń burynǵy keńistiginde osylaı japa shekken jerler az emes-aý!.. Olar talaı beınesıýjetterge, qorqynyshty fılmderge azyq bolary sózsiz.