Ár rólde oınaǵan saıyn kórermenge oı salsam deımin – Elmıra Maqasheva
— Elmıra Jumajanqyzy, teatrǵa kelýińizge ne túrtki boldy?
— Teatr — meniń ómirim, mahabbatym, adamǵa shabyt syılaıtyn erekshe óner ordasy. Balalyq armanym, alǵa qoıǵan basty maqsatym aktrısa bolý edi. Sol qııalyma jetý úshin júrip ótken jolym, árıne, ońaı bolǵan joq, kásibı bilim alyp, mamandyqqa laıyqty bolý úshin aıanbaı eńbek ettim. Óner joly — aýyr jol. Sabyrlylyqty, talmaı izdenýdi, tózimdilikti, shydamdylyqty talap etedi. Ózińdi qaırap, tabandylyq tanytyp, qaıtseń de sahna tórinde bar ónerińdi halyqqa jetkizýge tyrysasyń, sonda ǵana maqsatqa jetýge bolady.
Kishkentaı kezimnen úıdiń terezesiniń aldyna shyǵyp alyp, ózimdi habarlap, sahna qylyp, úıdegilerdiń bárin kúldirip, qoshemetimen óstim. Kún saıyn dastarqan basynda bir dýman jasap, oıyn-kúlkimen ótkizetinmin. Óıtkeni ákem Jumajan jumystan sharshap kelse de, meniń ázilimdi qoldaıtyn. Anam Aqjonas ta qoldaýshym boldy. Úıdegi on balanyń arasynan ónerdi tańdaǵan men boldym.
— Teatr ardageri Qujyrǵalı Tóleýishev osetın dramatýrgi Georgıı Hýgaevtyń pesasy boıynsha qoıylǵan «Qarashekpen» spektaklindegi Qoıan rólin Qazaqstanda ózińizden artyq eshkim oryndaǵan joq dep edi. Bul týraly ne aıtasyz?
— Iá, belgili qoǵam qaıratkeri, uzaq jyldar bilikti basshy bolǵan, teatr ardageri, «Qurmet» ordeni ıegeri Qujyrǵalı Tóleýishov aǵamyzdyń: «Osetın dramatýrgi Georgııı Hýgaevtiń pesasy boıynsha qoıylǵan „Qara shekpen“ spektaklin biraz jerde shaqyrýmen baryp qaradym, biraq Qoıan rolinde Qazaqstanda senen artyq eshkim oryndaǵan joq» dep aıtyp, meniń mereıimdi asqaqtatyp kóterip tastaǵany ras.
Bul qoıylymnyń rejısseri — Ashat Maemırov. Áý bastan qoıylymda qyzyǵýshylyqpen eńbek etip, repertýarda júrip turǵan kezde kórermenniń úlken suranysyna ıe bolyp, halyq azaıǵan emes. Bizdiń qalanyń ózi teatr ónerine úlken qurmetpen qaraıdy. Sol qoıylymdy saǵynyp izdep keletin, áli kúnge qaıtalanyp kórsetse eken deıtin kórermender de bar. Alǵash kásibı turǵyda baǵa bergen belgili teatr synshysy, QR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty Áshirbek Syǵaı aǵamyz bolatyn. Ol kásibı teatr synshysynyń baǵasy bolǵan soń sendim, qabyldadym, bir jaǵynan, meni shabyttandyryp, jigerime qanat bitirdi. Óıtkeni qalaı ishteı daıyndalǵanym ózime aıan, al nátıjesin kúni búginge deıin kórermen pikirleri men Qujyrǵalı aǵamyzdyń baǵasynan únemi estımin.
— Teatrdaǵy basty rólderińizge toqtalsańyz? Jalpy, keıipkerińizdiń syrtqy túri ǵana emes, ishki álemine kire bilý jóninde oıyńyz qandaı?
— Teatr sahnasynda júrgenime 30 jyldan asty. Meniń bilim alǵan Dáýletkereı atyndaǵy mádenıet jáne óner ınstıtýty qalamyzdaǵy qazaq drama teatrynyń ashylýyna baılanysty bir top jınaqtaǵan bolatyn. Sondyqtan 1993 jyly teatrdyń tynys-tirshiligine birden aralasyp kettik. ıAǵnı qoıylǵan qoıylymdarda epızodtyq, kópshilik sahnalarda Qazaqstannyń halyq ártisi Gúlnar Jaqypova, QR mádenıet qaıratkeri Qaıypbergen aǵamyz ben Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi Shaharbaný Esenqulova apamyz, ustazymyz Murat Ahmanov pen Hazıma Nuǵmanova apamyzben birge sahnada oınadyq. Al bertin kele ár túrli janrda maǵan elýge jýyq rólder buıyrdy.
Basty rólderimniń ishinde ana beınesine erekshe qurmetpen qaraımyn. Mysaly, J.Ózúbekovanyń «Tolǵaǵynda» Umaı anasy, S. Dosanovtyń «Tozaq sheńberinde» Qaırattyń anasy Dámetken. Jalpy, túrli janrda basty rolderdi oryndadym. ıAǵnı komedııa men drama múldem bólek. Aralary jer men kókteı. Demek, ár qoıylymǵa basynan bastap aq qaǵazǵa sııa túsirgendeı daıyndaldym. Árıne, rejısserdiń maqsaty men dramatýrgtiń oıynan aýytqymaı, jumystaný kerek. Al analar obrazynan basqa komedııalyq janr bolsyn kez kelgen rolge syrtqy beınesinen buryn keıipkerdiń ishki jan dúnıesimen, sonyń demimen tynystaýdy ustanamyn. Rólge ený úshin obrazǵa kirýge qol jetkizý úshin biraz ter tógýge týra keledi. Rejısser de sony talap etedi.
— Jýyrda norveg dramatýrgi Genrık Ibsenniń «Qýyrshaq úı» pesasy boıynsha qoıylǵan «Nora» monospektaklinde bir ózińiz tórt adamnyń beınesin alyp shyǵyp, benefıs jasadyńyz. Qıyn boldy ma?
— QR mádenıet qaıratkeri, astanalyq rejısser Baatyrbek Shambetovtyń norveg dramatýrgi Genrık Ibsenniń «Qýyrshaq úı» pesasynyń jelisi boıynsha qoıǵan «Nora» spektakli — meniń kórermenderge degen qurmetim, esebim ispettes dúnıe. Óıtkeni osy ýaqytqa deıingi is-tájirıbemdi jınaqtap, halyq aldynda teatrda biraz ter tóktim, degenmen ózim úshin de, kórermender úshin de sahnadan jańa qyrymnan kórsetkim keldi. Bul jerde rejısserdiń utqyr ádisteri, akterdiń halyqqa jetkize oınaýynyń mańyzy zor.
Qoıylym aldyndaǵy daıyndyq barysy ózime óte qyzyq boldy. Óıtkeni monospektaklde óner kórsetýge meniń alǵash qadam jasaýym edi bul. Sonymen birge Baatyrbek Rysqululynyń jumysymen syrttaı tanys bolsam da, buryn birlesip jumys jasap kórmegen, júzbe-júz kórispegen rejısserim. Biraq jumystaný barysy sharshatqan joq, sebebi ómirlik biligi men tájirıbesi mol, sabyrly, mádenıettiligi óte joǵary maman eken.
Ár rejısserdiń ózindik jumys jasaý ádisi bolady. Daıyndyq barysynda talap-tilekteri bolady. Al Baatyrbek Rysqululy eń aldymen sheber maman, tııanaqty túsindirip, sodan keıin nátıjesin talap etedi. Ol kisi de, men de ýaqytpen sanaspaı jumys jasadyq. Al qoıylymǵa kelsek, kórermenniń kóńilinen shyǵyp, oıymyzdaǵydaı bolǵan sııaqty. Monospektakldiń basqa spektaklderge qaraǵanda, jaýapkershiligi mol bolǵandyqtan, kóp kúsh jumsaýǵa týra keledi. Kóp nárse úırendim. Ózim úshin taǵy da qosymsha tájirıbe jınaqtadym. Birden tórt keıipkerdiń rolin alyp shyǵý qıyndyǵymen birge óte tartymdy boldy. Ózim erekshe qyzyǵýshylyqpen bardym buǵan. Aýdarmany ózim jasaǵan soń barlyǵy túsinikti boldy. Tek mono janryn rejısserdiń kómegimen jumystandym.
Halyq sahna tórinde qushaǵymdy gúlge toltyryp, alǵystaryn aıtyp, tilekterin bildirip jatty. Bul, árıne, úlken baǵa dep oılaımyn.
— Aýdarma demekshi, sońǵy jyldary álem klassıkteriniń shyǵarmalaryn tárjimalaýmen aınalysyp júrsiz. Bul májbúrlik pe, álde ynta-qulshynys pa?
— Negizi, shyndyǵyna kelsek, aýdarma salasy óte qıyn, oǵan da eptilik, dramalyq shyǵarma bolǵan soń sahnadaǵy tájirıbe kerek. Ózim negizinen qazaq tildi kórermendi shet eldik tulǵalarmen tanystyryp, dramalyq qoıylymdar arqyly jańa deńgeıge jetelesem degen májbúrlik oıdan týyndaǵan dep te aıtar edim. Óıtkeni ana tilimizde áli kóp eshkim bile bermeıtin shet eldik tyń dúnıeler, dramalyq shyǵarma tabý qıyn. Tapqan kúnniń ózinde avtordyń qalamaqysy bar degendeı. Oǵan kez kelgen teatrdyń jaǵdaıy jete bermeıdi. Bir jaǵynan, jalǵyz adamdyq buryn-sońdy sahnalanbaǵan dúnıe bolǵanyn qaladym. «Qýyrshaq úı» ózime bir oqyǵannan óte unady. Osy shyǵarmany tańdaǵanyma ókinbeımin. Aıtar oıy salmaqty, sońǵy kezde keıbir er azamattardyń áıel ómirine qorǵan bola almaı qalyp júrgeni aıtylady. Ol erlerdiń namysyna tıip, bárine birdeı topyraq shashý emes. Bir mezet oı salý. Ár tańdaǵan aýdarmam bir-birine uqsamaıdy. Dramalyq, psıhologııalyq, komedııalyq janrlardan bólek, ertegilerdi aýdaryp, elimizdiń túkpir-túkpirinde kórermenge jol tartty. Aıta ketsem, Semeı qalasyndaǵy Abaı atyndaǵy qazaq mýzykalyq drama teatry, Qyzylorda qalasy Nartaı Bekejanov atyndaǵy qazaq mýzykalyq drama teatry, Astana qalasy Qalıbek Qýanyshbaev atyndaǵy akademııalyq teatry, Óskemen qalasy Shyǵys Qazaqstan jastar teatry, Qostanaı qalasy Іlııas Omarov atyndaǵy qazaq drama teatry jáne basqalarynda men aýdarǵan shyǵarmalar qoıyldy.
Jaqynda Raıymbek Seıtmetov atyndaǵy Túrkistan qalasynyń sazdy-drama teatrynyń kórkemdik jetekshisi, belgili rejısser Qýandyq Qasymov aǵamyz taǵy bir dúnıemdi qolǵa aldy. Sáttilik tileımiz.
— Sizdiń otbasyńyzdy oraldyqtar ónerli shańyraq dep ataıdy. Jubaıyńyz Samal rejısser bolsa, qyzyńyz Gúldana «Naz» memlekettik bı ansambliniń bıshisi, ulyńyz Doshan Maqasheva teatrynda óner jolyna túskeli júr.
— Eldiń bizdiń otbasyn ónerli shańyraq dep ataıtyny ras. Oǵan sebep jan jarym Samal Ábýov Hadısha Bókeeva atyndaǵy qara shańyraǵymyzdyń aktery ári rejıssery bolsa, qyzym Gúldana Qaderova — Astana qalasy ákimdiginiń «Naz» memlekettik bı teatrynyń bıshisi. Qos ulymyz — D.Qonaev atyndaǵy mektep-gımnazııasynyń oqýshylary. Ekeýi de ónerden qur alaqan emes. Oralhan «Abaı» telearnasynyń túsiriliminde Jáńgir Bókeıulynyń jetkinshek shaǵyn somdasa, Doshan Oraldaǵy oqýshylar saraıyndaǵy «Maqasheva» teatrynyń ónerpazy, shaǵyn qoıylymdarǵa qatysyp júr.
— Óz teatryńyzdyń erekshelikteri qandaı? Shákirtterińiz kóp pe?
— Oral qalasy bilim berý bólimine qarasty oqýshylar saraıynyń «Maqasheva» drama úıirmesi ári teatry 2021 jyly qyrkúıekte ashylyp, búgingi kúnge deıin jumystanyp keledi. Basshymyz, oqýshylar saraıynyń dırektory Sholpan Serikqalıqyzyna qoldaý bildirgenine alǵysym sheksiz. Qorjynymyzda úsh qoıylymymyz bar. Qala mektepterine gastroldik qoıylymdarymyzben baryp otyramyz. Ótken jyldyń qyrkúıek aıynda ózara memorandým aıasynda Aqtóbe qalasynyń oqýshylar saraıynda óner kórsetip qaıttyq. Odan bólek aımaqtyq, oblystyq, qalalyq konkýrstarǵa qatysyp, júldeli oryndarǵa da ıe bolyp kelemiz. Ónerli oqýshylarymyz barshylyq. Bizdiń teatrymyzdyń maqsaty oqýshylardan akter nemese aktrısa daıyndaý emes. Ár oqýshynyń boıynda akterlyq qabileti bolsa, artyq etpeıtinin, qaıta kez kelgen mamandyqqa qajet bolatynyn aıtqym keledi. Ony oqýshylar da túsindi, sondyqtan qazir 60 shaqty ónerli balamen jumystanýdamyz.
— Áńgimeńizge rahmet. Teatrdaǵy ónerińiz shyńdala bersin, jolyńyzdy qýǵan shákirtterińiz kóp bolsyn!
Eske sala keteıik, budan buryn Qujyrǵalı Tóleýishevtiń qaradúrsin qoıylymdarmen teatrdyń alysqa bara almaıtyny jóninde bergen suhbatyn jarııalaǵan edik.