Ár balaǵa - 21 myń teńge: 1 sáýirden bastap ne isteý kerek

NUR-SULTAN. QazAqparat - Aldaǵy dúısenbi, 1 sáýirden bastap Qazaqstanda ataýly áleýmettik kómektiń jańa túri taǵaıyndala bastaıdy. Budan bylaı otbasynyń aılyq tabysy bir adamǵa shaqqanda 20 789 teńgeden aspasa, kelesi aıdan bastap árbir balaǵa dál osy somada járdemaqy beriledi. Al ata-analarǵa qosymsha aqy tólenedi. Ondaı kómek turmysy tómen barlyq otbasylarǵa jasalady. Bul degenimiz, jańa júıe bala sanyna qaramaıdy. Tabystyń mólsheri jańaǵy kórsetkishten aspasa, 21 myń teńgeniń járdemaqysy bir balasy bar otbasyǵa da beriledi degen sóz. Osy rette QazAqparat tilshisi ataýly áleýmettik kómektiń negizgi sharttaryn saraptap shyqqan bolatyn.

Járdemaqy kimge jáne qalaı esepteledi?

Negizi, sońǵy kezde kópbalaly otbasylar máselesi jıi kóterilip júr. Sodan bolar, bas kezinde «jańa járdemaqy tek osy sanattaǵy azamattarǵa ǵana beriledi» degen túsinik basym boldy. Alaıda zań boıynsha ondaı kómek turmysy tómen barlyq otbasylarǵa berilýi shart. Tapsyrma da solaı boldy. Ataýly áleýmettik kómektiń jańa túrin az qamtylǵan kópbalaly jáne jaǵdaıy tómen otbasylar alýy qajet. Al jaǵdaıy tómen otbasynyń qataryna bir balany baǵyp otyrǵan jalǵyz basty ana da, eki balasy bar, biraq jumys tappaı júrgen ata-analar da kirýi múmkin. Sol sebepti olar da 21 myń teńgelik járdemaqy alýǵa quqyly. Ony QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi de rastap otyr.

«Ataýly áleýmettik kómek kópbalaly jáne az qamtylǵan otbasylarǵa berilýi shart. Bul - Elbasynyń tapsyrmasy. Al áleýmettik jaǵynan az qamtylǵan otbasyda bir bala nemese eki bala bolýy múmkin ǵoı. Ondaı otbasylardyń bir aılyq tabysy adam basyna shaqqanda 20 789 (kúnkóris mınımýmnyń 70 protsenti - avt.) aspasa, bir balaǵa 21 myń teńgege jýyq járdemaqy taǵaıyndalady», - delindi mınıstrliktiń baspasóz qyzmeti bergen túsiniktemesinde.

Osy oraıda mamandar bir balasy bar otbasyna jańa járdemaqy tóleýge qatysty mysaldy da keltirdi. Máselen, bir áıel jalǵyz balasyn asyrap otyr. Al onyń bir aılyq jalaqysy 40 000 teńgeni quraıdy. Osy aqshany eki adamǵa bólgende týra 20 000 myńnan keledi. Demek, otbasynyń bir aılyq tabysy adam basyna shaqqanda kúnkóris mınımýmnyń 70 protsenti - 20 789 teńgeden aspaıdy. Zań boıynsha balaǵa 21 myń teńgeniń járdemaqysy tólenýi kerek.

«Al anasyna 20 000 men 20 789 teńgeniń aıyrmashylyǵy tólenedi. Sonda balanyń járdemaqysyn qosqanda atalǵan otbasy aı saıyn 22 myń teńgege jýyq ataýly áleýmettik kómekti alyp turady», - dep atap kórsetti mamandar.

Járdemaqyny alý úshin qandaı qujattar qajet?

Ár balaǵa 21 myń teńgeden beriletin járdemaqyny alý úshin ótinishten basqa eshqandaı qujattar qajet emes. Ony jergilikti ákimdikke, halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵyna, ıa bolmasa, jumyspen qamtý ortalyǵyna tapsyryp ketýge bolady. Sol jerde jeke kýálikti kórsetip, ótinishte otbasynyń barlyq múshelerin jazyp shyǵý qajet. Qalǵan jumysty memlekettik qyzmetkerler ózderi atqarady. QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Berdibek Saparbaevtyń aıtýynsha, mamandar ótinishte kórsetilgen barlyq málimetterdi elektrondy bazamen salystyrady. Al qandaı da bir qujat jetpeı jatsa, halyqty ary-beri shapqylatpaıdy. Olar qajetti aqparatqa ózderi suraý salyp, tıisti memlekettik organdardan aldyrtady. Sosyn járdemaqyny alý úshin turaqty, ıa bolmasa, ýaqytsha tirkeý bolýy shart. Barlyq qujattardy alty aıda bir ret jańartyp otyrady.

Ótinishti 1 sáýirden bastap tapsyrýǵa bolady. Alaıda mindetti túrde sol kúni baryp, uzaq ýaqyt kezekte turýdyń qajeti shamaly. Ótinishti aıdyń ortasynda da berýge bolady. Báribir járdemaqy 1 sáýirden esepteledi. Sóıtip, kelesi aıdan bastap tólenedi.

Tabysty eseptegende neni eskerý kerek?

Basty talap, aılyq tabystyń kólemi otbasynyń árbir múshesine shaqqanda kúnkóris deńgeıiniń 70 protsentinen, ıaǵnı 20 789 teńgeden aspaýy qajet. Búginde bir úıde turatyn barlyq adamdardyń tabysy esepteledi. Al 1 sáýirden bastap tek jaqyn týystardyń tabysy ǵana eskeriledi. Olardyń ishinde ata-analar, balalar, ákesi bir, sheshesi bólek aǵaıyndar, ata-ájeler bar. Bul degenimiz, osy adamdar birge tursa, olardyń tabysy bir otbasynyń kirisi retinde sanalady.

Qosalqy sharýashylyq ta kiristiń kózi bolyp esepteledi. Negizi, qazir atalǵan quziret jergilikti atqarýshy organdarǵa berilgen, ıaǵnı, qoldaǵy maldy kiris retinde sanaı ma, joq pa, ony ákimdikter ózderi sheshedi. Alaıda Pavlodar oblysy qosalqy sharýashylyqty tabysqa qospaýǵa sheshim qabyldady. Ázirshe, atalǵan oblys qana osyndaı jeńildik jasap otyr. QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý vıtse-mınıstri Svetlana Jaqypovanyń aıtýynsha, bul jerde áleýmettik ádilettilik máselesi de bar. «Máselen, eki kórshini alaıyqshy, bireýi 20 sıyr ustaıdy. Balalary sútin iship, etin jeıdi. Al onyń janynda otyrǵan kórshiniń sıyry joq, balalaryna sút ishkizip, et jegizetin jaǵdaıy joq. Biraq járdemaqyny ekeýine birdeı taǵaıyndaımyz. Birinshi kórshi de árbir balasyna 20 myń alady, ekinshi kórshi de árbir balasyna sondaı járdemaqy alady. Osy ádiletti me?», - deıdi Svetlana Jaqypova.

Budan bólek, bir otbasynyń tabysyn eseptegende basqa áleýmettik tólemder esepke alynbaıdy. Sonyń ishinde kópbalaly otbasynyń qazirgi memlekettik járdemaqysy (4,16 AEK - 10 504 teńge), «Kúmis alqa» men «Altyn alqa»-nyń tólemaqysy (6,4 AEK - 16 160 teńge), múgedek balalardyń járdemaqysy men stıpendııalar bar.

Qazirgi zańnamaǵa sáıkes, ataýly áleýmettik kómek kámelettik jasqa deıin tólenedi. Biraq bala kolledj, ıa bolmasa, ýnıversıtetke túsip ketse, artynan joǵary oqý ornynan keıingi bilim alsa, járdemaqy 23 jasqa deıin tólene beredi. Sosyn Astana, Almaty men Mańǵystaý oblysynda járdemaqynyń mólsheri sál kóbirek bolady. Sebebi ol jerde halyqtyń kúnkórisiniń deńgeıi joǵary.

Sóz sońynda aıtarymyz, osy máseleler boıynsha búginde «111» baılanys ortalyǵyna habarlasyp, barlyq qajetti aqparatty bilip alýǵa bolady.