«Ár atyraýlyq jylyna eki tsentner zııandy zat jutady» - BAQ-qa sholý

ASTANA. 1 qarasha. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 1 qarasha, beısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń birinshi betinde «Metsenat» degen taqyryppen bilim salasyna 1 mıllıard teńge bólgen kásipkerSeıitqalı Alshynbaev týraly maqala berilgen.

«Eshqandaı alys-berissiz, dám-tuz­syz-aq keıbir adamdardy ózińe jaqyn tartyp júresiń. Biz úshin Seıitqalı Alshynbaev - sondaı adamdardyń biri. Paqyryńyzǵa paıdasy tııýi mindet emes. Onyń isi, júris-turysy, tirshi­li­gi, ózge jurtqa qamqorlyǵy qymbat. Sodan bolar, joǵaryda aıtqan jıynnan keıin kásipkerdi ishteı ózimizge keıipker sanaǵanbyz. Odan beri de birshama ýa­qyt ozdy. Sý aqty. Alshynbaev álemine dendep enýdiń sáti endi túskendeı» - deıdi maqala avtory. Maqalada Qyzylorda qalasynda 320 oryndyq balabaqshany óz qarjysyna salǵan azamat týraly egjeı-tegjeıli áńgimelenedi. 

Gazettiń 6-7 aıqara beti ádettegideı el óńirlerine arnalǵan. Bul joly «Ulys uıytqysy - ońtústik» degen taqyryppen Ońtústik Qazaqstan oblysy týraly maqala berilip otyr. Aıqara bet atalǵan oblystyń qurylǵany 80 jyl tolýyna oraılastyrylypty. «Orny bólek ólke», jáne «Ońdy ister bar osyndaı» atty kólemdi maqalalar Ońtústik óńirdiń ómirimen jan-jaqty tanystyrady. 

Sondaı-aq, gazettiń «Taǵattylyq  tańdaýymyz» atty turaqty aıdarynda «Shirkeý atyn jamylǵan» degen taqyryppen álemdegi qaýipti sektalardyń biri - saentologııa týraly zertteý materıaly berilgen. «Saentologııalyq qozǵalys músheleri bul jerde qıynshylyqqa tap kelip, ony sheshýdiń jolyn taba almaı, ári-sári kúıde júrgen adamdardyń basyndaǵy problemalardy óte tıimdi paıdalanady. Olarǵa úıip-tógip ýáde beredi, bar qıyn­dyqtan qutylýdyń «joldaryn» kórse­tedi. Psıhologııalyq tásilderdiń túr-túrin qoldanyp, qarapaıym jandardyń senimine kiredi. Basy qatyp, sanasy ý­lan­ǵan jan olardyń jeteginde ketkenin bilmeı de qalady. Onyń sońy orny tolmas ókinishke, psıhıkalyq aýyr dertke uryndyrady, tipti ólimge aparyp soqtyrady» - dep jazady gazet. Maqalada sektanyń qalaı qurylǵandyǵy, dindi qalaı bızneske aınaldyrǵandyǵy jóninde jáne Qazaqstanǵa qashan, qalaı kelgeni týrasynda tarqatylyp jazylǵan. 

***

«Alash aınasy» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Oı-kókpar» aıdarynda «Mektepter men balabaqshalardaǵy tamaqtandyrýdy tendersiz júzege asyrý kerek degen pikirmen kelisesiz be?» degen suraqqa túrli taraptardyń aıtar oıy berilgen. 

«Balalardyń naýqasqa shaldyǵýynyń basty sebepteriniń biri -  nashar tamaqtaný. Sondyqtan mektep pen balabaqshadaǵy balalardyń sapaly tamaqtanýynyń mańyzy zor. Ásirese mektepterde oqýshylardy  bir mezgil tegin tamaqpen qamtamasyz ete bastaǵaly kóptegen ata-ananyń kóńili jaılanǵandaı bolǵan edi. Alaıda sol kúndelikti balalarǵa berilip júrgen tamaq elimizdegi Densaýlyq saqtaý mı­nıstrliginiń bekitken nor­ma­tı­v­ine qanshalyqty sáıkes ekendigi nazardan tys qalyp otyrǵany jasyryn emes. Oǵan dálel keıbir óńirlerdegi balalarymyzdyń óte tómen baǵada tamaqtandyrylýy, tipti keıbir óńirde tamaqtandyrýdy moınyna alǵan kásipkerlerdiń oqý jylynyń aıaǵyna jetpeı balalardy «ash» qaldyryp, taıyp turýy «balalardy tamaqtandyrýdy tendersiz júzege asyrý» jaıly usynys aıtýǵa ıtermelep otyr. Alaıda «tendersiz azyq-túlikti mektep basshylyǵyna berip qoıý da onyń talan-tarajǵa túsýine muryndyq bolady» dep bul usynysqa qarsy pikir aıtýshylar da barshylyq. Sondyqtan máselege qatysty mamandar pikirin turaqty aıdarymyzda tarazylap kórgen edik» delingen gazette. 

Bul másele boıynsha«Iıa» dep  Almaty qalasyndaǵy Y.Altynsarın atyndaǵy №159 gımnazııanyń dırektory Aıagúl Mırazova  jaýap berse, Senat depýtaty Ǵarıfolla Esim «joq» degen pikirde óz oıyn órbitedi. 

Osy gazettiń «Másele» aıdarynda «Ár atyraýlyq jylyna eki tsentner zııandy zat jutady» degen taqyryppen problemalyq maqala berilgen. «Óndirisi óristep, órken jaıyp kele jatqan munaıly óńirdiń muńy da az emes. Áýelgisi, árıne, ekologııa. Іsher sý men jutar aýa las bolsa, ol halyqtyń keleshegi jaıly jarqyn boljamdar jasaý qatelik bolar edi. Óıtkeni zııandy zattarǵa bókken aýamen tynystaǵan eldiń densaýlyǵy quryp barady. Búginde Atyraýda 42 iri kásiporyn jumys isteıdi. Olardan aýaǵa jylyna bir myń tonnadan asatyn zııandy zattar taraıdy eken» - deıdi maqala avtory.

Onyń aıtýynsha, munaı-gaz salasyndaǵy kásiporyndardyń ishinde Ekologııalyq kodekstiń talaptaryn saqtap otyrǵandar neken-saıaq. Jer qoınaýyn paıdalanýshylardyń statsıonarlyq mekemeleriniń birde-biri áli kúnge deıin tazartý qondyrǵylarymen jabdyqtalmaǵan. Bul - zııandy shyǵaryndylar súzgiden ótkizilmegen kúıi aýaǵa tazartylmaı ketip jatyr degen sóz. Ekologııalyq kodekste tazartý qondyrǵylarynsyz kásiporyndy iske qosýǵa bolmaıdy delingenimen, oǵan nazar salǵan jan balasy kórinbeıdi.   

***

«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda «Túıtkil» aıdarymen «keńestik jaǵalaýdan qashan bas tartamyz?» atty maqala berilgen.Maqalada belgili saıasattanýshy Aıdos Sarymnyń jaqynda Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵyna baryp, qujattaryndaǵy «ov» jalǵaýyn alyp tastaǵandyǵy týraly jazylady. Burynnan beri Aıdos Sarym dep atalyp júrgenimen, qujattaryndaǵy «tirkeme» janyna maza bermegen kórinedi. «Munyń bir ǵana sebebi bar: ol - namys, uıat» dep túsindiripti saıasattanýshy.

Al senator Ǵarıfolla Esim -ov jalǵaýyn Keńes odaǵy kezinde-aq alyp tastaǵan eken. «Sol ýaqytta bul týraly arnaıy zań joqtyǵyna qaramastan, maǵan qujattarymdy ózgertip berdi», - deıdi senator.