APK-nyń jańa redaktsııasy azamattyq qatynastardyń barlyq salalarynda quqyqtyń ústemdigin qamtamasyz etedi - Q. Mámı

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Azamattyq protsestik kodekstiń (APK) jańa redaktsııasy azamattyq qatynastardyń barlyq salalarynda quqyqtyń ústemdigin qamtamasyz etedi. Bul týraly búgin Joǵarǵy sotta «Jańa redaktsııadaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Azamattyq protsestik kodeksi aıasynda azamattyq quqyqtardy júzege asyrý jáne qorǵaý» taqyrybynda ótken deńgelek ústel otyrysynda QR Joǵarǵy sotynyń tóraǵasy Qaırat Mámı aıtty.

Іs-sharanyń maqsaty - Azamattyq protsestik kodeks jobasyna engizilgen jańashyldyqtardy jáne olardyń ádiletti sot talqylaýyn qamtamasyz etýdegi mańyzdylyǵyn ashý.

Joǵarǵy Sot Tóraǵasy Q. Mámı is-sharany asha kele, Memleket basshysynyń «Nur Otan» partııasynyń XVI sezinde bergen tapsyrmalaryn iske asyrý aıasyndaǵy azamattyq protsestik zańnamanyń mańyzdylyǵyna toqtaldy. «Ýaqyt bizderge árqashan jańa mindetter júkteıdi. Qoǵamdyq ómirdegi ózgerister men quqyqtyq qatynastardyń san alýandyǵy túrli salada týyndaıtyn daýlardy sheshýdiń neǵurlym jedel ári yńǵaıly túrlerin talap etedi. Qoldanystaǵy APK-ny qaıta qaraý qazirgi zamannyń jańa talaptaryna sáıkes azamattyq protsesti keshendi túzetýdiń aıqyn qajettiliginen týyndady», - dep atap ótti Q. Mámı otyrys barysynda. Onyń aıtýynsha, azamattyq protsestik kodeksti zaman talabyna saı jetildirý eń aldymen azamattyq qarym-qatynastyń túrli salalarynda quqyqtyń ústemdik qurýyn qamtamasyz etedi. Al quqyq ústemdik etken jerde halyqtyń áleýmettik jaǵdaıy da jaqsarady. «Zań jobasyn ázirleýge sýdıalar, memlekettik organ ókilderi, zań qaýymdastyqtary ókilderi men ǵalymdar qatysty. Jalpy alǵanda, azamattyq protsestik kodekstiń jetildirilýi azamattardyń quqyqtary men bostandyqtarynyń, zańdy talaptarynyń qorǵalýyn kúsheıtip, sot organdarynyń táýelsizdigin nyǵaıtyp jáne ádilettilikke qol jetkizý múmkindikterin keńeıtedi», - dedi Joǵarǵy sot tóraǵasy. Parlament Májilisiniń depýtaty, APK jobasy boıynsha jumys tobynyń jetekshisi N.Ábdirov: «Azamattyq protsestik kodekstiń jańa jobasyn ázirleý óz ýaqytynda qolǵa alynǵan is. Bitimgerlik rásimderdi odan ári damytý jáne retteý Kodeks jobasyndaǵy jańashyldyqtardyń biri bolyp tabylady. Azamattyq protsestik zańnamany ózgertý qajettiligi ekonomıkalyq qatynastardyń odan ári damýymen, sheteldik ınvestıtsııanyń legimen jáne aqparattyq tehnologııalardyń damýymen baılanysty», - dep atap ótti. Jıynǵa qatysýshylar aldynda sóılegen sózinde Joǵarǵy Sot sýdıasy U.Súleımenova jańa redaktsııadaǵy APK jobasyna engizilgen negizgi normalar buzylǵan quqyqtar men zańdy múddelerdi sotta qorǵaý týraly baıandady. «Dóńgelek ústel» jumysy talqylaý túrinde ótti. «Azamattyq quqyqtardy sotta júzege asyrý jáne qorǵaý» jáne «Daýlardy sottan tys jáne sotqa deıin retteý» taqyryptary boıynsha eki sessııa uıymdastyryldy. «Dóńgelek ústel» qorytyndysy boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlamenti qabyrǵasynda odan ári talqylaý úshin tıisti usynymdar ázirlendi. Atalǵan «dóńgelek ústel» jańa redaktsııadaǵy APK jobasyn talqylaý jónindegi keshendi jumystyń bir bóligi bolyp tabylatyndyǵyn atap ótken jón. Aıtalyq, aǵymdaǵy jylǵy eki aı ishinde dál osyndaı is-sharalar Astana, Almaty jáne Aqtóbe qalalarynda ótti. Bul barlyq pikirlerdi eskere otyryp, ázirlenip jatqan APK jobasynyń tıimdiligin, ózektiligin, sondaı-aq jańashyldyqtarynyń mańyzdylyǵyn egjeı-tegjeıli talqylaýǵa múmkindik berdi. Aıta keteıik, bıyl 11 naýryzda Parlament Májilisiniń jalpy otyrysynda QR jańa redaktsııadaǵy Azamattyq protsestik kodeksiniń jobasy jáne oǵan ilespe zańnyń jobasy birinshi oqylymda maquldanǵan bolatyn. «Dóńgelek ústel» jumysyna Parlament Senaty men Májilisiniń depýtattary, Joǵarǵy sottyń, oblystyq jáne oǵan teńestirilgen sottardyń sýdıalary, Sýdıalar odaǵynyń, memlekettik organdardyń, notarıat, advokatýra, úkimettik emes uıymdardyń ókilderi, sondaı-aq, halyqaralyq sarapshylar qatysty. Olardyń qatarynda Eýropalyq odaq-Ortalyq Azııa quqyq ústemdigi tuǵyrnamasy jobasynyń jetekshisi Ksave Barre, Frantsııa Apellıatsııalyq sotynyń birinshi qurmetti prezıdenti Erve Ekspert, GIZ óńirlik baǵdarlamasynyń basshysy Pýdelka Iorg, Ulybrıtanııadaǵy Daýlardy tıimdi sheshý ortalyǵynyń trenıng boıynsha dırektorynyń orynbasary Shýler Sıýzan, Halyqaralyq yntymaqtastyq jónindegi nemis qoǵamynyń sarapshysy, Bremen qalasynyń otstavkadaǵy sýdıasy Shnıtger Genrıh bar.

Seıchas chıtaıýt