Antarktıdada kókónistiń rekordtyq mol ónimi jınaldy

Foto: Фото: nauka.tass.ru
<p>Reseılik ǵalymdar bir sharshy metr aýmaqtan topyraqsyz tehnologııany qoldaný ádisimen eki jylyjaıdan jylyna 100 kg deıin qııar, 29 kg qyzanaq, 11 kg tátti burysh jáne 149 kg oramjapyraq jınady. <a href="Kazinform" target="_blank" rel="noopener">Kazinform </a>agenttigi bul týraly <a href="https://nauka.tass.ru/nauka/19355239" target="_blank" rel="noopener">TASS </a>aqparat agenttigine silteme jasap habarlaıdy.&nbsp;</p>

Arktıka jáne Antarktıka ǵylymı-zertteý ınstıtýnyń (AAǴZI) ǵalymdary Agrofızıka ǵylymı-zertteý ınstıtýty (AFI) jáne RǴA qurlyqtyq Antarktıkanyń Vostok stantsııasyndaǵy Medıtsınalyq-bıologııalyq problemalar ınstıtýtynyń mamandarymen birlesip kókónistiń rekordtyq mol ónimin jınap, alǵash ret qııar ósirdi. Bul týraly tilshilerge ınstıtýttyń baspasóz qyzmetinen habarlady.

«Jıylǵan qııar jemisteriniń ónimi – bir sharshy metrden jylyna 99 kg, onyń sabaǵynyń uzyndyǵy 2 metrge jetti. Bul nátıjeni jaǵdaıy jasalǵan, qosymsha jaryqtandyrylǵan ozyq zamanaýı jylyjaılardan alynǵan ónimmen salystyrýǵa bolady nemese odan joǵary - munda sabaǵynyń uzyndyǵy 4 metrge jetetin ósimdikterden bir sharshy metr jerden jylyna 90-213 keli ónim jınalady. Bul – óte jaqsy kórsetkish, biz ázirlegen tehnologııa men ósimdikterdi ósirý júıesiniń joǵary tıimdiligin tanytyp otyr», - dep atap ótti jobanyń jetekshisi, AFI bólim meńgerýshisi Gaıane Panova.

Vostok stantsııasyndaǵy ǵalymdardyń jumysy bir sharshy metr aýmaqtan topyraqsyz tehnologııany qoldaný ádisimen eki jylyjaıdan jylyna 100 kg deıin qıyr, 29 kg qyzanaq, 11 kg tátti burysh jáne 149 kg oramjapyraq jınaýǵa bolatynyn kórsetti.

Qazirgi kezde AFI bıopolıgonynda orman jıdekteri – qarabúldirgen, kókjıdek jáne qoıbúldirgen ósirý tehnologııasyn jetildirýde. Synaq nátıjeleri sátti ótken soń jańa fıtotehkeshen-3 Vostok stantsııasyna jóneltiledi.

«Qazirgi kezde Vostoktyń jańa qystaý kesheni salynyp jatyr, ony 2024 jyldyń basynda testileý rejıminde iske qosýdy josparlap otyrmyz. Taǵy bir jyldan soń ol paıdalanýǵa berilmek. Jańa stantsııaǵa qosymsha retinde jylyjaı salynyp, polıarshylardyń ratsıony jańa pisken kókónister, múmkin tipti jıdektermen de tolyqtyrylady», - dep baıandady AAǴZI dırektory Aleksandr Makarov.

Seıchas chıtaıýt