«Ańshylyq umyt qaldy amal bar ma? Qansonarda djıppen shyǵady ańǵa» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, keshe Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisi men Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń janyndaǵy Qazaqstan strategııalyq zertteýler ınstıtýty birlesip, «Ortalyq Azııa elderi men Aýǵanstannyń ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne óńirlik qaýipsizdik máseleleri boıynsha ózara is-qımyly» degen taqyrypta halyqaralyq dóńgelek ústel ótkizdi. «Qazaqstannyń Aýǵanstanǵa mamandar ázirleý salasynda da aýqymdy tájirıbesi bar. Basqosýda Qazaqstan basshysynyń bastamasymen Arnaıy oqý-aǵartý baǵdarlamasy boıynsha aýǵan azamattaryn bizdiń eldiń joǵary oqý oryndarynda oqytý qolǵa alynyp otyrǵandyǵy basa aıtyldy. 2018 jylǵa deıingi aralyqta myńǵa jýyq aýǵandyq stýdent Qazaqstanda bilim alatyn bolady»,-dep jazady basylym «Aýǵanstan máselesine arnaldy»taqyrybyndaǵy materıalda.
Osy basylymda «RTS telearnasy: «Hrapýnovtar otbasynyń esepshottary jabyldy» atty maqala jarııalandy. «Qazaqstannyń Qarjy polıtsııasy Hrapýnovqa qatysty 20 qylmystyq isti tekke qozǵamaǵany belgili. Ataqty qashqyn elde júrip, túrli dárejedegi bılik tizginin ýysynda ustap otyrǵanda kóptegen qaterli qylmystyq áreketterge barǵan edi. Mine, endi Shveıtsarııanyń Jeneva qalasynyń prokýratýrasy iri kólemde qarajat jymqyrdy degen kúdikpen Hrapýnovtyń otbasyn tekserýdi bastady jáne Hrapýnov pen onyń áýletiniń barlyq esepshottary jabyldy, dep habarlady shveıtsarııalyq RTS telearnasy. Regnum aqparat agenttigi habarlaǵandaı, tekserýdi bastaý sheshimi aǵymdaǵy jyldyń kókteminde qazaqstandyq bıliktiń Shveıtsarııaǵa quqyqtyq kómek kórsetý jónindegi suranysyna baılanysty qabyldandy»,-dep jazady «Egemen Qazaqstan». Shveıtsarııalyq telearnanyń málimeti boıynsha, Credit Suisse ı Schroder & Co Bank AG bankilerindegi Hrapýnov otbasynyń esep-shottary jabyldy. Onyń ústine atalǵan bankterden Almatynyń burynǵy ákimine qatysty barlyq qujattar alyndy. Endi shveıtsarııalyq prokýratýra aldynda Hrapýnovtyń jáne onyń týysqandarynyń 323 mıllıon dollardy qaıdan alǵandyǵyn anyqtaý máselesi tur.
***
«Alash aınasy» basylymynyń Oı-kókpar aıdarynda «Baılardyń muragerlikke qaldyratyn dúnıe-múlkiniń shegin belgileý kerek» degen pikirmen kelisesiz be?» degen qyzyqty taqyryp usynylyp otyr. Mamandar máseleni oıtalqyǵa salyp, taqyryptyń tıimdi tustaryn talqylaıdy.
Osy basylymnyń «Alashty alańdatqan saýal» aıdarynda «Halyq arasyndaǵy aqyrzaman týraly alypqashpa áńgimelerdiń aldyn alý joldary qalaı?» degen saýal qoıylǵan. Mamandar «halyqtyń rýhanı kózi ashyq bolsa, mundaı jalǵan aqparatqa eshkim úreılenip, dúrlikpes edi», «eger shynymen aqyrzaman ornasa báribir eshkim qashyp qutyla almaıdy, sondyqtan dúrligip, jansaýǵa izdeýdiń qajeti joq» deıdi.
«Alash aınasynyń» Qoǵam bóliminde «Ańshylyq umyt qaldy amal bar ma? Qansonarda djıppen shyǵady ańǵa» maqalasynda ulttyq ańshylyq dástúrdiń quryp bara jatqandyǵy, qazirgi ańshylardyń zamanaýı tehnıkamen ań bitkendi ońdy-soldy jónsiz qyra beretin úrdis qalyptasyp kele jatqyndyǵy týraly maqala kóterilgen.
***
«Qoljetimdi baspanaǵa qol jetkizý memleket tarapynan bir jolǵa qoıyla bastaǵan soń ba, ıpotekalyq nesıe alýǵa qushtarlar sany da arta túsýde. Biraq bankter tarapynan ondaı qulshynys baıqalmaıdy. Ulttyq bank júrgizgen «Nesıe naryǵynyń ahýaly jáne boljamdyq parametrleri» atty zertteýleriniń málimeti boıynsha, 2012 jyldyń úshinshi toqsanynda ıpotekalyq nesıege shekteý jalǵasýda. Osy jaıynda tolyq bilgińiz kelse, «Aıqyn» bamylymynyń búgingi sanyndaǵy «Bankter úshin tutyný zaıymdary tartymdy» atty maqalany oqyńyz.