Angýs respýblıkalyq palatasy nemen aınalysady – uıym dırektorymen suhbat
- Dáýren Salyquly, Qazaqstannyń Angýs respýblıkalyq palatasy nemen aınalysady? Asyl tuqymdy túliktiń basqa tuqymnan eń basty aıyrmashylyǵy nede?
- Bul kommertsııalyq emes uıym, zańdy jáne jeke tulǵalar qurǵan, óz músheleriniń múddelerin qorǵap, el aýmaǵynda Angýs tuqymynyń taralýyna jumys isteıdi. Asyl tuqymdy mal týraly málimet jınap, elge ákelingenin esepke alýdy uıymdastyrady jáne genetıkalyq áleýeti joǵary janýarlardy kóbeıtý boıynsha jumystardy úılestiredi. Máselen, qazirgi ýaqytta elimizde osy tuqymnyń 112 myńnan astam tóli bar.
2016 jyly bizdiń palata Dúnıejúzilik qaýymdastyqtar keńesine kirdi. Jyl saıyn mal sharýashylyǵy kórmelerin ótkizemiz, el tarıhynda alǵash ret «Qazaqstannyń bolashaq fermeri» balalar baıqaýy ótkizildi.
Angýs tuqymy Shotlandııanyń soltústik bóliginde shyǵarylǵan. Angýs tuqymynyń tarıhy 200 jyldan asady jáne búgingi kúnge deıin álemdik selektsıonerler ony jetildirip keledi. Etti baǵyttaǵy tuqymnyń aıqyn artyqshylyqtary dep: sıyrdyń jeńil tóldeýin, kúshti analyq túısigin, jas janýarlardyń erte jetilýin, ortasha táýliktik salmaqtyń joǵary kórsetkishterin, etiniń sapasyn aıtýǵa bolady.
Bul tuqym kúı talǵamaıdy, aýa-raıy men klımattyq jaǵdaılar olarǵa áser etpeıdi, qazir eldiń barlyq aımaqtarynda 94 asyl tuqymdy reprodýktor bar. Angýstardy jyl boıy dalada ustaýǵa bolady, ıaǵnı sharýanyń ony kútip-baǵýǵa ketetin shyǵyny kóp emes. Jemshópti de talǵamaıdy, soǵan qaramastan táýligine 800 gr deıin salmaq qosady.
Fermerler arasynda maldyń bul túrine suranys artyp keledi, 2012 jyly nebári 534 angýs qana satylsa, byltyr ol 15 myńǵa jetti.
Asyl tuqymdy buqalar men jergilikti qasharlardy býdandastyrýdyń nátıjesinde asyl tuqymdy emes janýardyń ónimdiligi 30-40 % artqan. Angýs tóline eń jaqsy qasıetterin bere alady. Sondyqtan kúshti gen ıesi sanalatyn bul tuqym álem boıynsha genofondty jáne tabyndardyń sapalyq kórsetkishterin jaqsartty.
Qazirgi ýaqytta elimizde 18 myńǵa jýyq fermer Angýs buqalardy paıdalanyp, olardy tuqymy joq 154 myń qashary bar tabynǵa jibergen. Osylaısha maldyń sapasyn jaqsartyp jatyr.
Taǵy bir ereksheligi – onyń mármár eti, ol premıým ónim bolyp esepteledi. Angýs eti qazir álemde úlken suranys pen qundylyqqa ıe.
- Mal sharýashylyǵynda júrgenińizge 10 jyldan asqan eken. ıAǵnı, bul salanyń egjeı-tegjeıin bilesiz. Qazaqstandaǵy etti mal sharýashylyǵy qazir qandaı kezeńdi bastan ótkerip jatyr?
- Qazir bıznes agrarlyq órkenıetke nazar aýdarýǵa mindetti – bul ekonomıkany damytýdyń negizi. Qazaq halqyna tarıhty eske túsirý kerek – ejelgi dáýirden bastap Qazaqstan aýmaǵynda bizdiń ata-babalarymyz mal sharýashylyǵymen aınalysty, ómiriniń negizi shalǵaıdaǵy mal sharýashylyǵy boldy, olar bizge ulan-baıtaq jerdi muraǵa qaldyrdy, biz ony maqsatty paıdalanýǵa mindettimiz. Biz osynsha jerge ıe ekenimizdi túsinbeımiz jáne baǵalamaımyz.
Búgingi tańda osy baǵytta júıe bar, tek sony masshtabtaý qajet, Qazaqstanǵa bul baǵytta ońaıyraq, óıtkeni álem fermerleri buǵan deıin tájirıbe jınady, túrli qatelikterdi bastan ótkerip, elep-ekshedi, bizge olardyń oń tájirıbesin ózimizge ońtaılap, engizý ǵana qaldy.
Jalpy men sharýalardy mal ósirip otyrǵan tuqymyna baılanysty bólinbeýge shaqyramyn. Jumys ta, jer de barlyǵyna jetedi. Bárimizge bir baǵytta eńbek etip, arandatýshylyqqa kóńil bólmeý qajet.
Qazaqstannyń eksporttyq áleýeti orasan zor, Qytaı, Reseı, Iran, BAÁ jáne t. b. elder bizben sanasýy úshin úlken kólem jáne turaqty jetkizilim qajet. Ol úshin sıyrdy barynsha kóp ımporttap, olarǵa asyl tuqymdy buqalarymyzdy jiberip, buqalar túrinde taýardy eksporttaý qajet, bul valıýtalyq paıda da.
- Nelikten qazir et qymbat?
- Qazaqstanda et baǵasy qymbat emes, másele basqada, adamdar ony qalaǵanynsha satyp ala almaıdy. Bul másele Úkimetke qatysty, halyqtyń ál-aýqatyn kóterý qajet.
Qazir mal ósirýshiler óte qıyn kezeńdi bastan ótkerip jatyr. Et quny jyl saıyn ósip keledi, al et baǵasy joq, Úkimet fermerlerdiń et satýyn shekteıdi, jalpy, bitpeıtin shekteýler, túrli kvotalar engizedi, mysaly bıyl 60 myń tiri maldy ǵana eksporttaýǵa bolady, biraq, onyń ózinde kóp sharýanyń qolyn baılaıtyn talap kóp. Sondaı-aq mal sharýashylyǵynda memleket qoldaýdy azaıtty. Saldaryn kórip otyrmyz, ınvestorlar bul salaǵa barýdy toqtatty, fermalar jabylyp jatyr, biraq, biz jaqyn arada bári ózgeredi dep úmittenemiz.
Fermerdiń eńbegin baǵalap, olarǵa qurmetpen qaraý kerek! Qala turǵyny ınfraqurylymy joq aýylǵa mal ósirýge, demalys jáne mereke kúnderinsiz jumys isteýge bara ma? Fermer úshin tabys kózi, onyń taýary - et, al bul etti alý úshin ol buzaýdy óltirip almaı ósirýi kerek, ıaǵnı 3 jyl jumsap, qunynan tómen satý kerek...
Qazirgi ýaqytta Qazaqstan ózin etpen 100% qamtamasyz etip otyr, eksportqa shyǵarýǵa da múmkindigi bar, ony mal basymen aıtar bolsaq, shamamen 450 myń iri qara.
- SQO-da bıyl 15 sút fermasynyń qurylysy bastaldy. Jyl sońyna deıin 9 keshen iske qosylady. Bul jaıynda sizdiń pikirińizdi bilsek...
- SQO-da mal sharýashylyǵynyń et jáne sút baǵyty bar, búgin biz sút baǵytyna jaqsy memlekettik qoldaýdyń barlyǵyn kórip otyrmyz, men bul bastamany qoldaımyn.
Etti mal sharýashylyǵy, onyń ereksheligi – maldyń jaıylymda baǵylýy. Janýarlar neǵurlym jaıylymda kóp júrse, soǵurlym onyń ózindik quny tómen.
Al, sútti mal sharýashylyǵynda maldy jyl boıy qorada ustaıdy, olardy tolyq kólemde jemshóppen qamtamasyz etý mańyzdy. Mundaı fermalarǵa jaıylym qajet emes, jemshóp ósirý úshin alqap qajet.
SQO-da jaıylymdyq jerlermen problema bar, biraq jemshóp ósiretin egistikter jetkilikti, sondyqtan bul aımaqta et baǵytyna qaraǵanda, sút baǵytynyń áleýeti joǵary. Biraq men sút-taýarly fermalarmen qatar mal bordaqylaý alańdaryn damytýdy usynar edim, mal bordaqylaý alańy úshin de jaıylymdardyń qajeti joq, óıtkeni onda mal ashyq qashalarda ustalady jáne onyń qurylys quny 10 ese tómen. Qazir maldyń tóli bordaqylaý alańdary bar Ońtústik, Qostanaı, Aqmola jáne t.b. oblystarǵa ketip jatyr. Oblysta bolsa kásipker, óńir qosymsha paıda kórer edi, jańadan jumys oryndary ashylady.
- Áńgimeńizge rahmet!