Analardyń emshekpen emizýi álemde 800 myń balanyń ómirin qutqarady
Ana sútimen emizý – dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy janyndaǵy Ana men balanyń densaýlyǵyn qorǵaý ortalyǵynyń bir baǵdarlamasy. Bul baǵdarlamany 170 el qabyldaǵan jáne onyń ishinde Qazaqstan da bar. 1990 jyldan bastap, 1-7 tamyz aralyǵynda álemniń 170 memleketi ana sútimen qorektendirý, emizý aptalyǵyn ótkizip keledi.
Balaǵa qajetti dárýmen ana sútimen beriledi
Omyraýmen emizýdiń bala úshin, ana úshin, januıa úshin jáne elimiz úshin de paıdasy bar. Bala úshin ana súti – eń jaqsy taǵam. Balany 9 aı kótergen ana aǵzasyndaǵy árbir jasýsha balaǵa qandaı mıkroelementtiń qajet ekenin sezedi. ıAǵnı, ana óz súti arqyly aqýyz, kómirsý, maı, paıdaly dárýmen, mıneraldardy týra balaǵa kerek mólsherde bere alady. Sondaı-aq, ana sútin «Balanyń ımmýnıteti» dep ataıdy. Sebebi, ana sútinde ımmýnoglobýlınder bar. Ol sábıdiń ártúrli vırýs, ınfektsııa, mıkrobtarǵa qarsy kúresýine múmkindik beredi. Emizý balanyń anasyna degen súıispenshiligin arttyrady jáne bala anasynyń mahabbatyn sezedi. Súıispenshilikte ósken bala basqany da súıýge qabiletti bolady.
Jańa týǵan sábıdi bir saǵatta ana omyraýyna salý kerek. Bala emgende, ananyń gormondyq teńgerimi durystalady, jatyry jıyrylyp, bosanýdan keıingi qan ketýden qorǵaıdy. Omyraý obyry nemese analyq bezdegi obyrdyń aldyn alýǵa bolady. Psıhologııalyq turǵyda da, áıel toǵyz aı kótergen sábıin baýyryna alyp, qoǵam aldyndaǵy analyq boryshyn oryndaǵanyn uǵynady.
Emshekten kúshtep shyǵarýǵa bolmaıdy
Asylynda, balany 6 aıǵa deıin tek qana ana sútimen qorektendirgen abzal. Alty aıdan keıin omyraý sútimen qatar qosymsha taǵamdardy berip bastaý kerek. Balanyń ózi omyraýdan birtindep bas tartýy tıis, ony kúshtep shyǵarý durys emes.Úsh jasqa deıin bala ana sútinen aıyrylǵysy kelmese, túngi emizýdi qaldyrýǵa bolady. Ata-babalarymyz kezinde balany 5-6 jasqa deıin emizgen jáne onyń durystyǵyn ǵalymdar dáleldedi. Sebebi, qosymsha tamaq jeı otyryp, emshekten bas tartpaǵan bala tolyq ýyz almady degen sóz. Emshekti azaıtqanda, bas tartýǵa jaqyndaǵanda, ana omyraýynan maıly, qunarly ýyzdyń bólinetini sodan. Sebebi, omyraý bala aǵzasyna qajetti zattardy berip otyr.
Áıeldiń jumysqa shyǵýy nemese stýdent atanýy da sábıdi sútten aıyrýǵa sebep emes. Ásirese stýdent analar sútti saýyp, bótelkeni kútýshige qaldyra alady jáne keıingi ýaqytta óz omyraýymen emizýine bolady. Dene bitimin oılaǵan áıelderdiń de emizýdi kúrt úzýi durys emes. Sebebi, júktilikte kez kelgen ana orta esppen 20 kelige deıin salmaq qosady. Іshtegi balanyń salmaǵy – 3 keliniń aınalasynda ǵana, onyń joldasy men úlkeıgen jatyrdyń kólemi shamamen 2 keli, ári kese 6 kelini ǵana quraıdy. Al qalǵan 14 kelini júkti organızm balany omyraýmen emizýge qor retinde jınaıdy. Eger ana balany 6 aıǵa deıin omyraýmen qorektendirse, 2 jasqa deıin qosymsha taǵam bere otyryp, taǵy da emizse, 14 keli qaıtadan sylynyp túsedi. ıAǵnı, jınaǵan qor balaǵa jumsalady. Al aıaq asty omyraýdan kúshtep shyǵarý aǵza úshin gormondyq stress bolady jáne endokrındik máseleler týyndaýy múmkin. Tek qana áıel kelesi balaǵa júkti bolǵanda, aǵzaǵa júk bolmaýy úshin, májbúrli túrde balany omyraýdan shyǵarýǵa týra keledi.
Ananyń sábıin emizýine jaǵdaı jasaıyq
Ana óz aǵzasyna zııan keltirmeýi úshin qunarly tamaqtanýy tıis. Sebebi, sútke jetispeı jatqan paıdaly mıkroelementter ananyń óz jasýshasynan bólinedi, osylaısha sábıge sút arqyly jiberiledi. Sondyqtan, ana esh taǵamnan ózin shektemeı, jıi tamaqtanýy tıis. Ásirese suıyq taǵamdar men sýsyndy kóbirek ishken jón. Balany emizýde «Emirený» degen uǵym bar. ıAǵnı, áıel artyq eshteńeni oılamaı, balasymen emotsınaldyq baılanys ornatýy tıis. Áıel ashýlanǵanda, mazasyzdanǵa durys sút shyqpaıdy.
Sosyn bos rezeńke emizikterdi múmkindiginshe qoldanbaǵan jón. ıAǵnı, emizikke boı úıretken sábı omyraýdy embeı ketýi múmkin. Sebebi, emizik pen omyraýdy paıdalanǵanda, balanyń túrli bulshyqetteri qozǵalady. Bul aýyz qýysyndaǵy bulshyqetterdiń durys qalyptaspaýyna ákep soǵady. Jańadan shyǵatyn tistiń, tańdaıdyń qalyptasýyna, tistiń saýlyǵyna da yqpal etedi. Ana omyraýyndaǵy, terisindegi mıkroflora balada aýrý týdyrmaıdy. Sebebi, ananyń ımmýnıteti sút arqyly balaǵa beriledi. Al rezeńke emizik sterıldi emes. Sáıkesinshe, bóten zattar túrli aýrý týdyrýy múmkin. Jalpy, emizý aptalyǵynyń bıylǵy urany – «Ananyń sábıin emizýine jaǵdaı jasaý» dep atalady. Ol tek ana men balaǵa emes, qorshaǵan ortasyna, januıasyna, jumys berýshige, kórshiler men týystaryna qatysty. Barlyǵy birigip, ananyń balany emizýine jaǵdaı jasaýy qajet. Medıtsınalyq qyzmetkerler óz tarapynan durys aqparat berse, jumys berýshi Eńbek kodeksine sáıkes, tıisti demalysymen qamtamasyz etedi. Jas bosanǵan áıel 18 apta aqyly demalysta otyra alady. Ári qaraı qajet bolǵan jaǵdaıda 3 jylǵa úzilis ala alady jáne onyń jumys orny saqtalady. Jaqyndary men týystary da barynsha qoldaý kórsetkenderi jón. Ana esh máselege alańdamaı, balasyn ósirýi tıis.
ıÝNISEF derekterine sáıkes, álemde ana sútimen emizý jyl saıyn 800 myń balanyń ómirin qutqarady jáne 20 myń anany omyraý obyrynan qorǵaıdy.