Anadoly seljuqtary men Joshy ulysynyń baılanysy - orta ǵasyrdaǵy eń mańyzdy taqyryp – Abdýllah Gıýndoǵdý
Túrkııadan kelgen ǵalym Joshy ulysy túrik álemine ortaq tarıh ekenin atap ótti.
Onyń aıtýynsha, Altyn orda kezeńi jalpy Eýrazııa halyqtaryna, onyń ishinde túrki halyqtaryna máńgilik iz qaldyrǵan.
- Altyn Orda hám Joshy ulysy tek burynǵy tarıh emes, ol ortaq tarıh jáne bolashaqqa qajet tarıh. Orys tarıhshylary «biz ımperııa saıasatyn Joshy ulysynan aldyq» dep aıtady. Jalpy Joshy ulysy - Eýrazııa halyqtaryna hám túrik halyqtaryna ortaq tarıh. Biraq Qazaqstannyń tarıhy Altyn Orda kezeńine tikeleı baılanysty. HІІІ ǵasyrda Shyńǵys han ımperııasynyń qurylýy búkil Eýrazııaǵa qatty áser etkenimen, negizinen túrik áleminde máńgilik iz qaldyrdy. Bul kezeńde dala halyqtarynyń barlyǵy derlik ártúrli saıası aımaqta júrse de, tyǵyz baılanysta boldy. Osy aımaqtyq qatynastardyń ishinde Anadoly men Deshti Qypshaq arasyndaǵy qarym-qatynastar erekshe oryn alady. Ázerbaıjan men Anadolyny atamekenderine aınaldyrǵan batys túrikteri, ıaǵnı bizder, oǵyzdar men Qypshaq dalasyndaǵy shyǵys jáne soltústik (red. - soltústik-batys Qazaqstan) túrikter arasyndaǵy saıası-dıplomatııalyq, mádenı baılanystar 13-15 ǵasyrlar boıy ártúrli saıası qurylymdar arqyly júzege asty. Bul qarym-qatynastar sońǵy orta ǵasyrlardaǵy eki derjava - Altyn Orda handyǵy men Osman ımperııasynyń paıda bolýyn túsinýimizge yqpal etetin áleýetke ıe, – dedi Abdýllah Gıýndoǵdý.
Ol baıandama barysynda Shyńǵys hannyń joryqtary men Joshy ulysynyń qurylýyna, sondaı-aq alǵashqy qypshaq joryǵyna qysqasha toqtalyp ótti.
- Shyńǵys han 1220 jyly bastaǵan Horezm joryǵymen aınalysyp júrgende 1222 jyly eki tańdaýly qolbasshylary – Jebe men Súbedeıdi keme arqyly soltústik Kavkaz ben Qypshaq handyǵyna joryqqa jiberedi. Bul birinshi qypshaq ekspedıtsııasy tonaý áreketi sekildi kóringenimen, shyn máninde keıinirek ótetin ekinshi qypshaq joryǵyna daıyndyq dep qaraý kerek. Horezm joryǵynan keıin 1225 jyly Shyńǵys han týǵan jerine oraldy. Ol 1222 jyldan beri Deshti qypshaq jerinde bolǵan úlken uly - Joshyǵa Ertis pen Edil ózenderi arasyndaǵy keń baıtaq jerdi basqarýǵa beredi jáne onda Uly orda quryp, altyn taq ornatýdy buıyrady. Sondyqtan tórt ulystyń ishinde eń birinshi bolyp Joshy ulysy quryldy. Alaıda Joshy 1227 jyly ákesinen buryn qaıtys bolady. Bul jyly Shyńǵys han bul jerlerdi nemereleri Batý men Ordaǵa bólip beredi, – dedi ol.
Abdýllah Gıýndoǵdý Shyńǵys han joryqtar kezindegi Anadoly túrikteriniń tarıhy týraly da aıtyp ótti.
Túrik ǵalymynyń aıtýynsha, Horezm memleketi qulaǵannan keıin Anadoly-seljuqtar men Joshy ulysy arasynda ortaq shekara paıda bolǵan.
- HІІІ ǵasyrdyń aıaǵynda Anadoly-seljuq memleketi teńdesi joq derjava retinde kózge tústi. Súleımen shah eldi saýda joldarynyń toǵysqan jerine aınaldyryp, Anadolyda ortalyq úkimet qurdy. Onyń uldary Shyńǵys daýyly soǵa bastaǵan osy kezde shyǵys aımaqta áskerı jáne saıası tabystarǵa kenelip, memleketti gúldendirdi. Shyńǵys han áskeri Horezmdi jaýlaǵannan keıin Joshy ulysy men Anadoly-seljuqtary shekaralas memleketterge aınaldy. 1237-1242 jyly ekinshi qypshaq joryǵy nemese Reseı ekspedıtsııasy bastalady. Bul batys joryqtarynyń ekinshisi boldy. Batý hannyń basshylyǵymen júrgizilgen bul uly joryq Reseı men shyǵys, ortalyq jáne ońtústik Eýropaǵa áser etip, Altyn Ordanyń tarıh sahnasyna uly derjava retinde shyǵýyna sebep boldy. 1242 jyly Úgedeı ólimi týraly habardan keıin Shyńǵys áskerleriniń joryǵy toqtap qalsa da, Altyn Orda handyǵynyń qurylýy – kópsheli qypshaqtardyń otyryqshy álemge sińisip ketpeı, kóshpendiler álemine qaıtýyna ákeldi, – dep atap ótti professor.
Abdýllah Gıýndoǵdý batysqa jasalǵan úshinshi joryqtan keıin batys túrikteri Joshy ulysyna táýeldi bolǵanyn aıtyp, óz sózin aıaqtady.
- 1240 jyly Babaı kóterilisi túrik seljuqtarynyń ishki qurylymyn qatty shaıqady. Osy jaǵdaıdy sátti paıdalanǵan Baıdjý noıan 1240 jyldyń aıaǵynda Turan ústirtinen bastap Anadolyǵa alǵashqy joryǵyn uıymdastyrdy. 1243 jyldyń shilde aıynyń basynda 30 myńdyq áskermen taǵy bir joryq uıymdastyryp Sıvas qalasynyń mańyndaǵy Kese-dage degen jerde seljuqtar áskerin talqandady. Aýyr salyq týraly kelisimnen keıin seljuqtar Joshy ulysyna táýeldi boldy. Jalpy Joshy ulysy men Anadoly-seljuqtary arasyndaǵy qarym-qatynastar orta ǵasyrdyń eń mańyzdy, eń qyzyqty tusy, – dedi Ankara ýnıversıtetiniń professory.