Ana til - halyqtyń jan aınasy

ASTANA. QazAqparat - Til halyqtyń ult bolyp qalyptasýdaǵy eń basty quraly. Al ana tili - halyq bolyp jasalǵannan bergi jan dúnıeniń aınasy. Ult janashyry, ǵulama ǵalym Ahmet Baıtursynov «Óz aldyna el bolýǵa óziniń tili, ádebıeti bar el ǵana jaraı alatyndyǵyn biz umytpaýǵa tıispiz» degen bolsa, Qazaqstannyń halyq jazýshysy, akademık Muhtar Áýezov «Ana tilin bilmeıtin adam mádenıetti adam sanatyna qosylmaıdy» degen edi. Bul dana sózderden olardyń ana tilimiz ben ádebıetimizge qanshalyqty qamqor bolǵanyn ańǵaramyz.

Elbasymyz Nursultan Nazarbaev­tyń ózge ult ókilderi tilderimen birge, qazaq tiliniń damýyna, órken ­jaıýyna aıryqsha nazar aýdaryp kele jatqanyn onyń árbir sóılegen sózderinen, jazǵan kitaptarynan jaqsy bilemiz. El aýzynda osy kezge deıin jattalyp kele jatqan, búginde naqyl sózge aınalǵan «Eki qazaq bir-birimen qazaqsha sóılessin» degen ulaǵatty sózi maǵynasy jaǵynan da, aıtylý sheberligi jaǵynan da tuǵyrly tulǵanyń el-jurtyna qamqorlyǵy dep túsinemin.

Nursultan Ábishuly­ Nazarbaevtyń «Ómir ótkelderi» atty kitabynda Táýelsizdiktiń asa qıyn kezeńderinde Prezıdentimizdiń atqarǵan jumystary baıandalǵany belgili.

Nursultan Ábishuly «Tilge baılanysty da talasty jaılar jetkilikti edi» dep sóz bastap, «...1989 jyly ma, 1990 jyly ma, bekitilgen álgi keste boıynsha, ońtústiktegi oblys­tardy bylaı qoıǵanda, soltústiktegi aýdandardyń birazynda da isqaǵazdaryn qazaqsha júrgizýge aýysý toqsanynshy jyldardyń orta sheninde-aq sheshilip qalýǵa tıisti edi... Kez kelgen áreket qarsy áreket týǵyzbaı qoımaıdy. Keı jerlerde jańaǵydaı pikirlerge jaýap retinde «Tilder týraly» Zańnyń kúshin joıý talaby da qoıyla bastady. Al buǵan tipti de jol berýge bolmaıtyn (337 bet)» deıdi.

Sessııada óziniń birneshe ret sóz alǵanyn, ózge depýtattardyń da pikirleri muqııat tyńdalǵanyn, aqyrynda qazaq, orys jáne basqa da tilderdiń damýy­na birdeı múmkindik beretin sheshim qabyldanǵanyn túsindik. Budan buryn da «Qazaqstannyń bolashaǵy - qazaq tilinde» degen Elbasymyzdyń memlekettik til máselesine jete mán berýi, kúni keshegi halyqqa arnaǵan kezekti Joldaýynda da ana tilimizdiń qazirgi jaı-kúıi, onyń memlekettik til retindegi mártebege ıe joǵarǵy orny týraly aıtýy, onyń tilge degen erekshe qurmetin kórsetedi.
Bizdiń endigi mindetimiz memlekettik tilimiz - aıbynymyz ekenin esten shyǵarmaı, onyń kórkemdigin, tereń­digin saqtaýdyń barlyq sharalaryn atqara otyryp, urpaqtan-urpaqqa ózge tildermen shubarlanbaǵan, saf altyndaı taza kúıinde jetkizý.

Búgingi tańda Qazaqstan áleýmettik turaqtylyq ornaǵan, ekonomıkasy órkendep ósken, keshegi keńestik elder arasynda ekonomıkalyq damýy jóninen qol jetpesteı ilgeri ozǵan irgeli elge aınalyp, álem jurtshylyǵyn tańǵaldyryp otyr. Basqalaryn aıtpaǵan kúnniń ózinde, álemniń alpaýyt memleketteriniń ózi ishki ónimniń quldyraýy saldarynan qıyndyqtar kórip, sońǵy 15-20 jyldardyń ishinde birneshe daǵdarystardy bastan keshirip otyrǵan kezde, tereń oıly Elbasy irgetasyn ózi qalaǵan Táýelsiz memleketin qaterli daǵdarystardan aman alyp shyǵa bildi.

Taıaýda «Aq jol - Jastar» jastar qanatynda ótken basqosýda memleket qaıratkeri Jalaý Myńbaevtyń 125 jyldyǵyn atap ótý týraly, Elbasynyń Úndeýi men Konstıtýtsııalyq reformasy týraly keńinen sóz boldy. Osy kezesýlerde jastardyń belsendiligi, bilmekke qumarlyǵy, táýelsiz memleketimizdiń jan-jaqty damýyna qatysty keleli, oıly pikirlerin ortaǵa salyp kele jatqandyǵy qýantty. Sol úderisterine sáıkes Prezıdentimiz Nursultan Ábishuly kóterip otyrǵan eldik mańyzy bar kúrdeli máseleler de ­jastar tarapynan qoldaý tabýda.
«Muratymyz - máńgilik el! Aqtyq demim qalǵansha, ál-dármenim tal­ǵansha, halyq júgin kóterýden qash­paımyn» degen Elbasymyz barlyq Qazaqstan halqyn táýelsiz elimizdiń tuǵyryn bekite túsýge júmyldyrady. Uly Dalamyzda Máńgilik Qazaq Eli ­jasaı beretin bolady dep kámil senemiz.