Ana sútiniń balaǵa qandaı paıdasy bar

<p>Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń málimetinshe, álemde shamamen 3 mıllıon náreste 4 aptalyq merzimine jetpeı shetinep ketedi eken. &nbsp;Erte ólimge shaldyǵý jáne balalardyń osy jasta shaldyǵatyn ártúrli aýrýlarynyń aldyn alýǵa baǵyttalǵan qarapaıym tehnologııalarynyń biri &nbsp;ana sútimen emizý, dep habarlaıdy <a href="https://kaz.inform.kz/search_results/?q=%D0%B0%D0%BD%D0%B0+%D0%BC%D0%B5%D0%BD+%D0%B1%D0%B0%D0%BB%D0%B0" target="_blank" rel="noopener">QazAqparat.&nbsp;</a></p>

Osy uıym sarapshylarynyń zertteýine súıensek, eger barlyq bala týa sala tek ana sútimen qorektense, onda jyl saıyn shamamen 1,5 mıllıon balany ajaldan arashalaýǵa múmkindik bolady eken.

Ana súti – sábıdiń alǵashqy 2 jyl ómirinde teńdesi joq taǵam. Ana súti ǵana sábıdiń tolyqqandy fızıkalyq ósýin, aqyl-oıynyń qalyptasýyn, psıhologııayq damýyn qamtamasyz ete alady jáne quramynda balanyń ósip-damýyna qajetti barlyq qorektik zattek tolyq, úılesimdi qatynasta.

As qorytý fermentteriniń tolyq jetilmeýine baılanysty náreste áli basqa taǵam túrlerin qoryta almaıdy. Sondyqtan ana súti qorytý, sińirý, almasý úrdisteriniń ereksheligine saı qajetti fermenttermen qamtamasyz etedi.

Ana sútimen uzaq jáne tolyqqandy qorektený bala aǵzasyn tek qajetti zattektermen qamtamasyz etip qoımaı, sonymen qatar kóptegen aýrýdan saqtaıdy: jıi sýyq tııý, ıaǵnı tynys joldarynyń qabynýynan, vırýstyq, juqpaly, ishek aýrýlarynan, salmaq azdyq (gıpotrofııa), rahıt, temir tapshylyǵy, anemııa, 2-tıpti qant dıbeti, semizdik sııaqty aýrýlardan qorǵaıdy.

Qoryta kele, ana sútiniń bala aǵzasyna tıgizetin paıdasyn tómendegideı túıindeýge bolady:

- Balalar dıabetiniń, qaterli isikterdiń, qulaq ınfektsııalarynyń damý qaýpin tómendetedi;

- Ekpeden keıin ońtaıly reaktsııa kórsetedi jáne aýrýlarǵa qarsy turý qabiletin joǵarylatady;

- Psıhomotorlyq, emotsıonaldyq jáne áleýmettik damýyna kómektesedi.

Al bosanǵan áıelderdiń aǵzasyna balany erte jáne uzaq emizýdiń paıdasy zor:

- Bosanǵannan keıingi qan ketýdiń toqtaýyn, bala joldasynyń tez ajyraýyn, bala órbitý aǵzalarynyń qalypqa kelýin tezdetedi;

- Otbasyn josparlaýda tıimdi qural bolyp canalady. Sebebi neǵurlym belsendi jáne uzaq emizgen saıyn kelesi júktilikke fızıologııalyq turǵyda tótep beredi;

- Otbasy qarjysyn únemdeýge úlken úles qosady, ıaǵnı óndiristik sút jáne basqa da qospalardy satyp alýdyń qajeti bolmaıdy.

Ana súti – jańadan dúnıege kelgen bala úshin teńdesi joq tabıǵı syı jáne densaýlyǵy men uzaq, baqytty ómir súrýiniń irgetasy.

Maıgúl Qaınarbaeva