Án asqary - Ámire
Búgingi aıtylar oı dara tulǵa - bıylǵy jyly týǵanyna 125 jyl tolyp otyrǵan Semeı óńiriniń perzenti, asqaq ánshi Ámire Qashaýbaev jaıly bolmaq.
Anasy Toıǵannyń qońyr daýyspen áldılegen áýenderi, halyq ánderi bolashaq ánshiniń júregin terbep boıyna sińgen. Ámireniń ónerge beıimdiligin baıqaǵan Janaq qart aq batasyn berip, óziniń nemere aǵasy Serik Tergeýbaıulyna tapsyrady. Qoıandy jármeńkesine áldeneshe qatysqan ol Ámirege halyq kompozıtorlarynyń eńbekteri jaıly baıandaı otyryp, kóptegen ánderdi úıretedi.
Ámire Semeıge kelip qala baıyna jumysqa jaldanady. Sóıtip júrip qazaqtan án, tatardan jyr, orystan ónege úırenedi.
Úlken Semeıdegi qymyzshylar Ámireni ár kez jyly qarsy alatyn. Ámire qala ómirine úırenip, kitaphana, murajaı, klýb, sýret galereıasyn aralap kóp nársege qanyq bolady.
1920 jyly tuńǵysh qazaq jastarynyń «Es aımaq» aǵartý qoǵamy qurylady. Kórkemdik jetekshisi Seıitqazy Toqymbaev edi. Ámireniń úlken sahnaǵa shyǵýy osy qoǵam uıymdastyrǵan saýyq keshterinen bastalǵan. Osy oraıda bizdiń Qazaq radıosynyń altyn qorynda saqtalǵan jazýshy Saparǵalı Begalınniń oıyn ortaǵa salsaq deımin:
S.Begalın: (Ámiremen biz bir bolystas jerles, týyspyz. Biraq aýlymyz alshaq bolyp, balalyq shaǵymyz birge ótken joq. Ámiremen jaqyn tanysýym 1912-13 jyldary Semeı qalasynda boldy. Surasa kelgende Ámire menen jeti jasy úlken eken.
Ámire Qaraǵandy oblysy Qarqaraly ýeziniń «Degeleń» bolysynda 1988 jyly týǵan eken. Ákesi Qashaýbaı eti tiri sharýa bolǵan. Ámire aýyl arasynda bala ánshi atanypty. Men Semeıde Ámiremen tanysqan kezimde sol óńirge aty áıgili ánshi edi. Ol kezde ár jaq, ber jaq dep atalatyn Semeıdiń toı-dýmany, aral serýeni Ámiresiz ótpeıtin. Ámireniń sol kezdegi asa sheber oryndaıtyn ánderi «Úsh dos», «Aǵash aıaq», «Besqarager» bolatyn.
Men bul ánderdi araldaǵy bas qosýdyń birinde tyńdap. súısingen edim. Ámireniń sondaǵy úni áli kúnge qulaǵymda...»
1925 jyldyń maýsym aıynda Semeıdiń gýbernııalyq oqý bólimine Reseıdiń halyq aǵartý komıssary Lýnacharskıı Ámireni Parıjde dúnıejúzilik kórmede ótetin Halyqaralyq kongrestiń etnografııalyq kontsertine qatysý úshin arnaıy shaqyrtý qaǵazyn jiberip aldyrady. Ol áýeli Máskeýdegi kontsertke qatysady, sonan soń Frantsııaǵa sapar shegedi. Sol halyqaralyq kongrestiń etnografııalyq kontsertinde «Aǵash aıaq», «Qanapııa», «Úsh dos», «Jalǵyz arsha», «Qosbaraban» ánderin oryndap, 2-báıgemen qosa kúmis medalmen marapattalady.
«Parıj aptalyǵy» gazeti men «Le mıýzıkal» jýrnaly onyń sırek kezdesetin daryn ekenin jazsa, Sorbonna ýnıversıtetiniń professory Perno fonografqa Ámireniń oryndaýynda birneshe án jazyp alǵan.
Sondaı-aq 1927 jyly sáýir aıynda arnaıy shaqyrtýmen Máskeý konservatorııasynyń zalynda qazaq ánderin tamyljyta shyrqady. Sol jyly Germanııanyń Maındaǵy Frankfýrt qalasynda ótken Halyqaralyq mýzykalyq kórmede kontsertke qatysyp, qazaqtyń halyq ánderin álemge pash etti. Onyń oryndaýyndaǵy ánder dúnıejúzi mádenıetiniń iri ókilderi Romen Rollan, Anrı Barbıýs tardyń tarapynan joǵary baǵa alǵan. Aleksandr Zataevıch Ámireniń ánshilik ónerine tánti bolyp, odan «Balqadısha», «Dýdaraı», Bes qarager», «Kók kóbelek», t.b. ánderdi jazyp alyp, «Qazaqtyń 500 án men kúıi» (1931) jınaǵynda jarııalady. Ámireniń ánshilik qabiletin kezinde qazaq ádebıeti men óneriniń kórnekti ókilderi Muhtar Áýezov , Sáken Seıfýllın , Isa Baızaqov , Álkeı Marǵulan , Júsipbek Elebekov , Qurmanbek Jandarbekov pen Ahmet Jubanov óte joǵary baǵalaǵan.
1926 jyly Qyzylordada qurylǵan alǵashqy teatrǵa Ámire qyzmetke shaqyrylady. Kelesi jyly 13 qańtarda «Eńlik-Kebek» pesasy qoıylady. Sol spektaklde Japaldyń rolinde oınaıdy. Sol sekildi «Qarakóz» spektaklinde Syrymnyń dosy Qoskeldiniń rolin de Ámire tamasha somdaı biledi.
Ámire Trıgerdiń «Súńgýir qaıyq» spektaklinde qart, Muhtar Áýezovtyń «Báıbishe-toqal» pesasynda qoıshy, «Aıman-Sholpanda» aqyn rolderin tereń tolǵanysta oınady. Ol kezde spektaklden keıin kontsert qoıylatyn. Keıbir keshterde Ámireni sahnadan bosatpaı, qol soǵyp otyryp alatyn. Ámireniń ánderin kórermen erekshe yqylaspen tyńdaıtyn. Ámire án keshinde Birjannyń «Jalǵyz arsha», Marııamnyń «Dýdaraı», halyq ánderi «Smet» pen «Aǵash aıaqty» sheber oryndaıtyn.
Ámire «Aǵash aıaq» ánin Frantsııa saparyna barǵanda erekshe oryndady. Án ekinshi oktavanyń lıa notasynan shyrqala jóneldi. Qońyraýdaı syńǵyrlaǵan taza da bıik daýys eýropa jurtshylyǵyn tań-tamasha etti. Ánniń sońǵy jaǵynda keńkildep jylaǵandaı bolyp, sál úzilisten keıin «oı páli-áı!» dep aıǵaılap jibergende tyńdaýshy selk ete túsip, dý qol shapalaqtaıtyn. Belgili Jazýshy Júsipbek Aımaýytov óziniń «Ánshi» degen áńgimesinde Ámire jaıly: «Ánshi dombyrasyn kúılep bir-eki saryndatyp aldy da, aıǵaıǵa basty. Zal tym-tyrys. Topty kórgende Ámirhan /Ámireni osylaı dep jazǵan/ arýaqtanyp kóterilip ketti. Án sońynda muratyna jete almaı qosh aıtysqan janǵa uqsap ókinishti, óksikti muńdy ánge basty. Bir sát tym-tyrys bolyp qaldy da tátti tústi qaıtaram degendeı, daýysyn kótere «oı páli-áıin» aıtqan kezde shapalaq qaıta soǵyldy» degen bolatyn.
Ámire eline aıanbaı eńbek etken, boıyndaǵy bar ónerin móldir sezim arqyly halqyna jetkizip, qazaq halqynyń mártebesin bıikke kótergen ánshi edi. Ol eliniń asyl qazynasyn qaıtkende keler urpaqqa jetkizem dep talaptandy. Ámireniń daýysy tenordyń eń joǵarǵysy bolatyn. Kúshti de ásem únimen shyrqaǵanda án ıirimderin aıqyndaı túsip, tyńdaýshysyn tamsandyryp jiberetin. Ámire «Ardaq» ánin salǵanda daýys múmkindigine qarap, qazaq eliniń ulan-baıtaq keń dalasyn kózge elestetesiz. Osy oraıda Qazaqstannyń halyq ártisi Júsipbek Elebekovtiń Ámire jaıly esteligine kezek bersek:
«Ámireniń aty maǵan bala kúnimnen tanys edi. 1928 jyly ataqty ánshini óz kózimmen kórip ánin tyńdadym. Sodan bastap Ámireni ustaz tutyp ol kisiden sabaq aldym. Ámireniń daýysy taza, ashyq, óte joǵary edi. Áli esimde, jeti-segiz shaqyrym jerdegi jylqyshylar Ámireniń daýysyn estip, izdep kelip qolqalap otyryp, taǵy da án salǵyzatyn»...dep edi óz kezinde.
Abaı atamyz «Týǵanda dúnıe esigin ashady óleń, Óleńmen qara jerge kirer deneń», dep bul ómirde ásem ánniń alar ornynyń erekshe ekenin óleńine arqaý etken. Biz án degendi asa ardaq tutatyn elmiz.
Ámireniń ánshiligi jaıly Qazaqstannyń halyq ártisi Qanabek Baıseıitov bir esteliginde: «Men Ámireniń ózin de, ánin de joǵary baǵalaımyn. Ol aqkóńil, qýlyq-sumdyǵy joq jýas adam. Ándi shabyttana shyrqaǵanda tamaq tusy basymen birdeı bolyp kórinetin. Іsinip ketkendeı áser etýshi edi. Qazaqtyń jeriniń keńdigin, janynyń sulýlyǵyn seziný úshin kim de bolsa Ámireni tyńdaý qajet», degen edi.
1924 jyly Semeıde ánshilerdiń úlken jarysy bolady. Sonda: «Ámire Qashaýbaev pen Qalı Baıjanovtyń qaısysy birinshi oryn alar eken?», - degen pikir týǵanda Qalıdyń daýysy kúshti bolǵanmen, Ámireniń daýysy ásem degen ortaq oıǵa keledi. Ámirege kóp ánshi eliktegenmen, ol teńdesi joq ánshi bolyp el esinde qaldy. Ánniń ishki oıyn dóp basyp, ásemdep aıtý Ámirege tán edi. Sol kezde « Ámire mynadaı aqyldylyqpen qalaısha aıtyp otyr» dep tańǵalýshylar da tabylǵan. Onyń baqytty shaǵy halqynyń aldynda án salǵan shaǵy desek, artyq aıtpaǵan bolar edik. «Shákirtsiz ustaz tul» deıdi halqymyz. Ámireni ustaz tutqan áıgili ánshi Manarbek Erjanov edi. Ol Ámireniń án baǵdarlamasyndaǵy «Ardaq», «Smet», «Aǵash aıaq», «Jalǵyz arsha» ánderin sheber oryndaıtyn.
Qazaqstannyń halyq ártisi Qalıbek Qýanyshbaev óz esteliginde: «Ámire án salǵanda demin jıyp alatyn. Oń jaq alqymynda moınynyń qaltasy bar edi. Soǵan bar demdi toltyryp alyp únemdep shyǵaratyn. Ámire ándi ǵashyqtyq sezimmen aıtatyn. Asa kóterilip án salǵanda báıge atyndaı oınaqtap keter edi», degen. Halyq jazýshysy Sábıt Muqanov bir esteliginde: «Ámireniń daýysy birneshe ret erkin kóterilip, birneshe ret qaıta túsýge jetedi. Ámireniń oryndaýyndaǵy ánder nazdy, óte sándi, qulaqqa jaǵymdy bolatyn. «Erteden shapsa keshke ozǵan, yldıdan shapsa tóske ozǵan» degendeı, Ámireniń árbir áni jańa ǵana bastalǵandaı múltiksiz estiletin. Daýysynyń zorlyǵy, kúshtiligi Úkili Ybyraıdyń daýys ereksheligine uqsaıtyn», dep jazǵan.
Endi Qazaqstannyń halyq ártisi Serke Qojamqulovtyń kózi tirisinde aıtyp ketken oıyn ortaǵa salsaq:
«Men Ámireni 1925 jyly Qazaq teatry ashylǵanda kórdim. Án degen nárse árkimge qona bermeıdi ǵoı. Talaı ánshilerdi estip júrdik. Biraq dál Ámiredeı ándi naqyshtaı qýanysh-kúıinishin júrekke jetkize aıtatyn ánshini kezdestirmedim. Ámire alǵash ret «Eńlik-Kebektegi» Japal rolin oınady. Onda ol «Kók kóbelek» ánin salatyn edi. Spektakl bitken soń oǵan surap otyryp án saldyratyn. Ámire keıbir ánderdi janynan áýen qosyp túrlendirip jibergende súısinip tyńdaýshy edik. Sol kezdegi jalpaq elge dańqy ketken Ámireniń minez-qulqy, kishipeıildiligi, qarapaıymdylyǵy erekshe edi. Ámire bir renjýdi bilmeıtin. Oıyn-saýyqtyń kórki, altyn qazyǵy sııaqty kórinetin. Ámire bárimizge de ustaz edi»...
Ánshi Ámire Qashaýbaev jaıly qalam terbep júrgen óner zertteýshisi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Jarqyn Shákárim «Ámire», «Án juldyzy», «Án asqary Ámire» atty jınaqtardyń avtory. Qalamgerdiń «Ámire Qashaýbaıuly» degen tarıhı-ǵumyrnamalyq essesi jaryq kórdi. Jarqyn aǵamyz alǵash Ámireniń daýysyn Máskeýdegi mýzeı arhıvindegi fonografqa jazylǵan jazbadan taýyp, halqyna jetkizgen. Ámireniń ómiri men ónerin jete zerttegen . Osy jaıly avtor bylaı deıdi:
«Almatyda júrgende kemel tartqan adamdar Ámireni kórgende aǵa, aǵa dep turady eken. Ámire H1H ǵasyrdyń jastaryna ánshilik ónerdi jetkizdi.
1974 jyly Qyrǵyz respýblıkasynyń 50 jyldyǵy bolyp, antologııasyn shyǵarýdy bizge tapsyrǵan. Mádenıet mınıstrligimizdiń kelisimimen qyrǵyzǵa entsıklopedııa jasamaq oımen iske kirisip kettik. Bishkekte bir aı jattym. Qyrǵyzdardyń kúıtabaqtaryn shyǵarý maqsatynda Máskeýge baryp elshilikte jattym. Bir kúni Tashtanqul Báribaev degen redaktor bar edi, Qadyrbek Qambarov degen kisi bar, solardyń úıinde jatamyn. Bir kúni «Ámire Qashaýbaev dep otyr álgi kisiler, qyrǵyzda ondaı adam joq, qyrǵyz dep jazyp qoıypty» dep aıtyp otyr. Aldynda jolǵa shyǵarda Serke Qojamqulov: «Jarqyn, áı, sen osy joly birdeńe tabasyń» dep sezgendeı aıtqan bolatyn, meni jolǵa shyǵaryp salǵan. Tańerteń júgirip baryp jýrnaldy qarasam, oryndaǵan alty ánin jazyp qoıypty. Solardyń ishinde «Aǵash aıaq», «Úsh dos», «Dýdaraı», «Besqarager», «Jalǵyz arsha». Sol kózime ottaı basyldy. Dereý Almatyǵa telefon shalyp, «Egemendi Qazaqstan» gazetiniń bas redaktory Sapar Baıjanovqa habarlaǵan edim, bul jańalyǵymyzdy dereý gazetke shyǵaryp el qýandy. Sodan Ámire Qashaýbaevtyń daýysyn arnaıy óńdeýden ótkizip, Mıhaıl Ivanovıch Esenalıev degen aǵamyz bolǵan, Ortalyq Komıtette Mádenıet bólimin basqarǵan. Sol kisiniń aldyna ákep qoıdyq qoı.
Ámire 1925 jyly Parıjde Mustafa Shoqaımen jolyqqan. Qaıtyp kelgennen keıin sońǵy toǵyz jyly qusalyqpen ótti. Men óz kitabymda Ámireni OGPÝ qalaı suraq -jaýapqa alǵany, qınaǵany jaıly egjeı-tegjeıli jazdym.
Ámire Frantsııaǵa barǵan saparynda «Darııa» degen qonaqúıge túsipti. Ózbek bıshisi Tamara haným bar, bashqurttyń qýraıshysy Jumabaı Esenbaev bar, taǵy basqa ónerpazdar bolǵan, sonda Mustafa Shoqaı bárin meımanhanaǵa shaqyrsa, jalǵyz Ámire ǵana barypty, basqa eshqaısysy barmaǵan. Osydan bastap elge kelgen soń qýǵyn-súrgin bastalsa kerek»...
1992 jyldyń 5 qarashasynda Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi Kenjegúl Syzdyqova qulpytas qoıyp, elý segiz jyl eleýsiz qalǵan beıitke belgi soqty. Zaty áıel bolsa da erler atqaratyn isti Kenjekeń jerine jetkizdi. Sol kúni kópshilik jınalyp, Ámireniń rýhyna quran baǵyshtady.
Álem jurtshylyǵy Ámireniń óneri arqyly qazaq halqyn tanydy. Ámireden Júsipbek pen Manarbek úırense, asqaq ánshiden Mádenıet, Qaırat jáne Jánibekter dáris alyp, óz shákirtterin tárbıeledi. Búginde dástúrli án oryndaýshylyq sheberligi birneshe salaǵa bólinedi. Osyndaı ıgi istiń bastaýy shoqtyǵy bıik óner ıesi Ámireden bastaý alatyny sózsiz.
Ámire - uly ánshi, asa daryndy óner ıesi edi. Ol jóninde talaı kitaptar, dastandar jazylmaq. Onyń aty án mektebinde máńgi qalady. Ánshi týraly Qaınekeı Jarmaǵanbetovtiń "Ánshi azamat" povesi bar. Ámire Qashaýbaev týraly aqyn Qaıyrbek Shaǵyrdyń "Uly tenor" poemasy 2006 jyly jaryq kórdi.
Respýblıkalyq Ámire Qashaýbaev atyndaǵy dástúrli ánshiler baıqaýy merzimdi ýaqytta ótip turady. Semeı qalasyndaǵy oblystyq fılarmonııa Ámire Qashaýbaev atymen atalady. Respýblıka boıynsha Ámire Qashaýbaevtyń esimimen atalatyn mýzyka mektepteri de barshylyq.
Ámire Qashaýbaev óner kóginde jarqyraǵan bir juldyz retinde esimi ǵasyrlar qoınaýyna jeter tarıhı tulǵa. Ámireniń izdeýshisi Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, belgili óner zertteýshisi ári tanymal kúıshi-sazger Jarqyn Shákárimdeı óner qamqorshysy qazaq jerinde kóbirek bolsa, halyq murasynyń ǵumyry uzaq bolar edi.
Altyn Imanbaeva,
Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, QR Mádenıet qaıratkeri, Qazaqstan Jýrnalıster odaǵy syılyǵynyń laýreaty, Qazaq radıosynyń «Altyn qor» bóliminiń jetekshisi.