Amerıkalyq lıngvıst Djonatan Vashıngton: Balamnyń aty Jolan - Tóle bıdiń ulymen attas

ASTANA. QazAqparat - Amerıkadaǵy Pensılvanııa shtatynda turatyn Djonatan Vashıngton esimdi azamattyń mektep bitirgennen keıin túrki tilderin meńgerýge ańsary aýypty. Jyldar boıy Eýrazııa keńistiginiń túkpir-túkpirin sharlap, túbi bir túrki tildes elderdiń tilderin zerttegen Djonatannyń bul kúnde bildeı túrkolog degen dárejesi bar. Professor qurlyq assa, Almaty men Bishkekke soqpaı ketpeıdi. Bunyń da óz sebebi baryn Djonatan myrzamen bolǵan suhbat barysynda surap bildik.

Djonatan qazir otbasymen Amerıkanyń Pensılvanııa shtatynyń Delaver graftyǵynda turady. Jergilikti Sýortmor ýnıversıtetiniń lıngvıstıka kafedrasynda jumys isteıdi. Jas professormen kezdesýdiń sáti túspegenimen, Amerıkaǵa qońyraý shalyp, telefon arqyly tildesýge múmkindik aldyq. Professor ýnıversıtette «Qazaq jáne qyrǵyz tilderiniń qurylymy» atty pánnen sabaq beredi eken.

- Djonatan myrza, Qazaqstanǵa jıi kelip turasyz ba?

- Men birinshi ret Qazaqstanǵa 2004 jyly barǵanmyn. Atap aıtqanda, Almatyda boldym. Daryn ınstıtýtynda bolǵan edim. Ol ýaqytta stýdentpin. Bir tanysym arqyly ınstıtýt dırektorynyń shaqyrtýymen Qazaqstanǵa sol kezde tuńǵysh ret jolym tústi. Men olarǵa aǵylshyn tilinde biraz kómekteskenmin. Olar maǵan qazaq jáne orys tilin úıretti. Qazir de elderińizde jıi bolmasam da anda-sanda, jol túskende baryp turamyn. Buryn Indıana shtatynda turǵan edim. Kóbinese sondaǵy Indıana ýnıversıtetinde oqyǵan nemese kelip ketken qazaq stýdenttermen aralasamyn. Áli kúnge deıin habarlasyp turamyz. Buryndary tórt-bes ret birneshe kúnge baryp qaıtqanmyn. Sońǵy ret osy jazda Qyrǵyzstanǵa barǵanda Almatyda bir kún bolyp qaıttym. 

- Qazaq tilin qalaı meńgerdińiz?

- Qazaq tilin úırenbes buryn eki jyl boıy túrki tilderin meńgere bastaǵan edim. Aldymen bastapqy deńgeıde tatar jáne ózbek tilin úırenip aldym. Sodan keıin-aq túrki tilderine qyzyǵýshylyǵym arta bastady. Qazirgi ýaqytta túrkolog jáne lıngvıspin. Tatar jáne ózbek tilin meńgergennen keıin sol negizde qazaq tilin úırený de kóp qıynǵa soqpady. Qazaqstandaǵy til úırený tájirıbemmen qosa keıin Indıana ýnıversıtetinde sabaq aldym. Oǵan deıin 2007-2008 jyldary Qyrǵyzstanda bolyp, bolashaq jarymmen tanysyp, sol ýaqytta qyrǵyz tilin úırendim.

- Zaıybyńyz qyrǵyz qyzy ma?

- Iá, jubaıym - qyrǵyz. Aty - Tolǵanaı. Qyrǵyzstanǵa kúıeýbala bolyp kelemin. Qyrǵyzstanǵa baryp qaıyn jurtpen óz tilderinde sóılesemin. Bir ulymyz bar. Onyń amerıkalyq aty - Even, qyrǵyzsha aty - Jolan. Tóle bıdiń bir ulynyń aty Jolan ekenin bilesizder. Amerıkalyqtar balalaryn eki esimmen ataı beredi.

- Óte qyzyq eken. Túrki tilderiniń qurylymyn zertteý úshin ýltradybysty ýzı apparatyn qurap shyǵarǵanyńyzdy bilgen edik...

- Durys aıtasyz. Ýltradybysty ýzı apparaty negizi amerıkalyq qurylǵy. Adam tiline úńilip, árbir áripti dybystar kezde tildiń qalaı qozǵalatynyn zertteıdi. Mysaly, medıtsınada júrekti, búırekti nemese dúnıege keletin sábıdi qaraý úshin osyndaı apparat qoldanylady. Al meniń apparatym túrki tilderiniń dybystalýyn adamnyń tili arqyly zertteıdi.

- Qazaq tiliniń dybystalýynyń ózge túrki tilderinen aıyrmashylyǵy bar ma eken?

- Túrkolog retinde aıtarym: túrki tilderi arasynda fonetıkalyq jaǵynan aıtarlyqtaı aıyrmashylyq bar. Negizinen úndi dybystaryn zertteımin. Menińshe, túrik pen qyrǵyz tili bir-birine óte uqsas. Al qazaq tili olardan sál ózgeshe kórinedi. Mysaly, emen degendegi «e» árpi qyrǵyz tilinde «e» nemese túrik tilinde de «e» jáne «a» árpine jaqyn dybystalady. Bir sózben, orys tilindeı aıtylady. Al «e» árpiniń qazaq tilinde dybystalýy ózgeshe.

- Qazaqstannyń latyn álipbıine kóshkeli jatqanyn estigen bolarsyz...

- Iá, bul jańalyqty kóp estidim. Sol protseske túrkolog retinde qosylǵym da keledi. 

- Sýortmor ýnıversıtetinde qandaı sabaq beresiz?

- Bizde túrkologııa salasyn oqyǵan stýdentter joq. Biraq, túrki tilderine qyzyǵatyn stýdentter bar. Lıngvıstıka salasy boıynsha sabaq beremin. Ár professor ózi bilgen tili turǵysynda stýdentterdi oqytady. Mysaly, men «Qazaq jáne qyrǵyz tiliniń qurylymy» degen pánnen sabaq beremin. Ýnıversıtettegi taǵy bir muǵalimimiz týva tilderi boıynsha sarapshy. Ol týva tilin oqytady.

- Amerıkada qazaq dostaryńyz bar bolar...

- Amerıkada qazaq dostarym kóp. Biraq, byltyr Indıana shtatynan osy jaqqa kóship ketkenmin. Men kóship kelgen Delaver graftyǵynda qazaqtar az eken. Bizdiń qalada turatyn bir qazaq qyzy bıyl Sýortmor ýnıversıtetin bitirgen. Biraq, sol qyz «bul jerde jalǵyzbyz, basqa qazaqtar joq» degen edi.

- Suhbatyńyzǵa rahmet! Jumysyńyzǵa tabys tileımin!

- Sizge de kóp rahmet!