«Amal» merekesi nege 14 naýryzda toılanady?
Tań atysymen «Kórisý» merekesin asyǵa kútken árbir otbasy dastarhanyn qazaqtyń qurt, baýyrsaq, aq irimshik, qyzyl irimshik, sary maı, ýyz syndy dástúrli taǵamdarymen kómkerip, naýryz kójesin daıyndap, tabaldyryǵyn attaǵan ár qonaǵyn jyly júzben qarsy alady. Olarǵa erekshe iltıpat kórsetip, tórine shyǵarady, as usynady.
Dál osy kúni ár adam ózinen jasy úlken kisilerdiń shańyraǵyna kirip, amandasyp, kórisedi, barǵan úıine «Bir jasyńyzben!» dep enip, jańa jylǵa aman-esen aıaq basqan jora-joldas, týǵan-týysqandaryn quttyqtaıdy. Bir-birine degen ókpe-renishteri bolsa, keshirisedi, amandyq-saýlyq tilesedi.
Sondaı-aq, ár otbasy kórshilerimen kórisedi. Bul kúni ár adam mindetti túrde úsh úıdiń esigin ashýy kerek, ıaǵnı túske deıin úsh úıge kirip, kórisip úlgerýi tıis. Úıdi-úıdi qydyryp júrgende kishkentaı balalarǵa analary shaǵyn dorba ustatyp qoıady. Balaqaı qaı úıge kórisýge kirse, sol úıdiń dastarhanynan aýyz tıip, baýyrsaq, táttilerden salyp alady. Bul joralǵy jyl boıy balalarymyz toq júrsin, dastarhanymyz aralas bolsyn, qarym-qatynasymyzǵa syzat túspesin degen nıetten týǵan.
Bir ereksheligi - «Kórisý» bir kúnmen shekteletin mereke emes, ol naýryzdyń 14-inen bastalyp, aıdyń sońyna deıin jalǵasa beredi.
«Kórisý» merekesi nege 14 naýryzda toılanady?
Jalpy, biz «jyl» dep Jerdiń Kúndi aınalýyn, «aı» dep Aıdyń Jerdi aınalýyn, táýlik dep Jerdiń óz osin aınalýyn aıtamyz. Jerdiń Kúndi aınalýy - 365 táýlik 5 saǵat 54 mınýt bolsa, Aıdyń Jerdi aınalýy - 29 táýlik 11 saǵat 49 mınýt, al, Jerdiń óz osin aınalýy - 23 saǵat 56 mınýt 4 sekýnd. Budan biz oılaǵandaı jyldyń dál 365 kún, aıdyń dál 30 kún, táýliktiń dál 24 saǵat emes ekendigin uǵamyz.
Bizdiń jyl sanaýymyzdan 45 jyl buryn Rım ımperatory ıÝlıı Tsezar, saraı juldyzshylarynyń keńesi boıynsha «Egıpet» kúntizbesiniń negizinde elge jańa kúntizbe engizedi. Bul kúntizbe boıynsha jańa jyl 1 naýryzdan (marttan, mart - Mars, ejelgi Rımniń put qudaılarynyń biriniń aty) bastaldy. ıÝlıı kúntizbesi Eýropaǵa keńinen taralyp, ózinen de dál jańa kúntizbe shyqqansha 1600 jyl boıy «dáýrendedi». Keıinirek júrgizilgen esep boıynsha, «ıÝlıı» kúntizbesiniń 128 jylda 1 táýlikke artta qalatyn qatesi bary anyqtaldy. Bul jańalyq jańa «Grıgorıı» kúntizbesiniń paıda bolýyna yqpal etti.
Al, patshalyq Reseıge «ıÝlıı» kúntizbesi I Petrdiń jarlyǵymen 1700 jyly engizilgen. Buǵan deıin álem jaratylǵanynan beri dep eseptelip kelgen 7208 jyl - 1 qańtardan bastap 1700-shi jyl dep ózgertildi. Al, ol kezde Eýropa «Grıgorıı» kúntizbesine aýysyp ketken edi (1582 j). Eki kúntizbedegi aıyrmashylyq sebebinen bul kezde Reseıde 1700 jyldyń 1 qańtary bolsa, Eýropa elderinde 1700 jyldyń 10 qańtary kirip jatqan edi.
Ýaqyt ótýimen «Grıgorıı» kúntizbesi búkil álemge taraldy. Biz quramynda bolǵan Keńes Odaǵyna ol 1918 jyly engizildi. 1918 jyldyń 24 qańtarynda «Batys Evropa kúntizbesiniń Reseı memleketine engizilýi týraly» V.I. Lenın qol qoıǵan dekret qabyldandy. Bul kezde «ıÝlıı» jáne «Grıgorıı» kúntizbeleriniń arasyndaǵy alshaqtyq 13 kúnge jetken edi (1700 jyly eki kúntizbedegi aıyrmashylyq 10 kún bolǵanyn joǵaryda aıtqanbyz). Dekrette kórsetilgendeı 1918 jyldyń 31 qańtarynan keıingi kún 1 aqpan emes, 14 aqpan bolyp esepteldi. Sonyń áserinen buryn 1 naýryzda Jańa jyl - Ulys kúnin toılaıtyn qazaq eli 1918 jyldan beri qaraı «Kórisý» merekesin 14 naýryzda toılaıtyn boldy.
«Naýryz» nege «Amal» merekesi dep atalǵan?
Burynǵy qarııalar 22 naýryzdy «qyzylbastyń naýryzy» deıdi eken (Qyzylbas - Iran, burynǵy Parsy eliniń qazirgi ataýy). «Naýryz» sózi - parsy tilinen shyqqan, «jańa kún» degen maǵynany bildiredi. Qazaq halqy naýryz demeı - amal degen. Qazirgi kúni 14 naýryzda elimizdiń batys óńiri ǵana ulys kúnin toılap, kórisedi. 70 jylǵy tepkiden elimizdiń qalǵan aımaqtarynda bul dástúr umytylǵan. Áıtpese, kúlli qazaq kúni keshege deıin amal merekesinde kórisý saltyn jasap kelgen degen derek bar. Buǵan Shákárim qajynyń balasy Ahattyń esteligi dálel: «14 mart - eskishe 1 mart. Ákeı aıtty: «Búgin eskishe 1 mart, qazaqsha jańa jyl, ulystyń uly kúni deıdi. Al jańa jyldyń burynǵy aty - Naýryz, bul farsy tili. «Jańa kún» degen sóz. Qoja-moldalar eski ádetti qaldyramyz dep, qurban, oraza aıttaryn ulys kúni degizip jibergen. Eski qazaqsha, eski túrikshe jańa jyl kúniniń aty - «ulys». Jańa jyl basynyń ulys ekenine mynadaı dálel bar. «Ulys kúni qazan tolsa, ol jyly aq mol bolar. Uly kisiden bata alsa, sonda oljaly jol bolar» - degen, tipti eski maqal».
Shyǵys elderiniń (shámsı) kúntizbesi boıynsha, naýryzdyń bastalýy hamal (amal) aıynyń 1 juldyzy bolyp esepteledi. Hamal - Toqty shoqjuldyzynyń eski parsysha ataýy. Kún men tún teńelip, amal kirgen sátte Toqty shoqjuldyzy týady. «Naýryz» sózi parsynyń «jańa kún» degeninen shyqqanyn aıtqanbyz. Ertede bizdiń qazaq bul kúndi «naýryz» demeı «amal» degen. Bul qazirgi kúntizbe boıynsha 14 naýryzǵa sáıkes keledi. «Kórisýdiń» ekinshi ataýy «Amal» bolýynyń syry osynda jatsa kerek. Al «Kórisý» dep atalyp ketýi osy «Amal» merekesinde jasalatyn basty salt - kópten kórmegen bir-birine jaqyn adamdardyń kezdesip, kórisýi, ókpe-renishke baılanysty bet kórispeı júrgen kisilerdiń keshirisip, júzdesýinen týǵan bolsa kerek.
P.S. Mańǵystaý, Atyraý oblystarynda tegis, Batys Qazaqstan, Aqtóbe oblystarynyń keı bóliginde atalyp ótiletin bul merekeni kórshiles Reseıdiń Astrahan, Saratov, Orynbor ólkesindegi qazaqtar da, Qaraqalpaqstannyń qazaqtar kóp qonystanǵan óńirleri de toılaıdy.
Erbol JANAT