Altyn ordanyń 750 jyldyǵy aıasynda «Ulyq ulys» ataýyna mán berý kerek - Darhan Qydyráli
«Halyqaralyq túrki akademııasy bul jumystarǵa 2015 jyldan, ıaǵnı Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyn atap ótkennen keıin kirisip ketken. Atap aıtqanda, 2016 jyly Kentaı aımaǵyna halyqaralyq ekspedıtsııa júrgizdik. 2017 jyly «Kentaıdan Ulytaýǵa» degen halyqaralyq ekspedıtsııa boldy. 2018 jyly birshama kitap shyǵaryp, jıyndar ótkizdik. 2019 jyly Parıjde úlken halyqaralyq konferentsııa ótkizdik. Nur-Sultan, Taraz, Bishkekte úlken jıyndar bolyp, jıyrmaǵa tarta kitap shyǵaryldy. Atap aıtsaq, sonyń ishinde Rashıd ad-dınniń «Jamıǵ at-taraýıh» 5 tomdyq kitabynan bastap qujattar jınaǵy bar. Eń sońǵy jaryq kórgen kitap - Berke han týraly monografııa»,- deıdi Halyqaralyq túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli.
Ol ulystyń tarıhyna qatysty birneshe máseleniń basyn qozǵady.
«Konferentsııa ótpes buryn ulystyń tarıhyna qatysty birneshe fılm qarap shyqtym. Bul obektıvti pikir dep aıta almaımyz, biraq osyǵan baılanysty birneshe máseleni aıtyp ótkim keledi. Birinshi, ulystyń atalýy «Altyn orda» dep qalyptasqan. «Orda» degen sózdiń ózi belgili bir tilde jaǵymsyz keıipte qoldanylǵany belgili. Sondyqtan bul «Altyn orda» keıin paıda bolǵan ataý ekenin bilemiz. 750 jyldyq aıasynda «Ulyq ulys» degen ataýǵa mán berýimiz kerek dep oılaımyn. Onyń qurylýyn kóbine Shyńǵys han, Joshymen, Batýmen baılanystyramyz, biraq ol Talas quryltaıynan bastalǵan. 1269 jyly Talas quryltaıy qaıda ótkenine baılanysty daý-damaı da kóp, árkim ártúrli pikir aıtady. Arheologtardyń pikirleri bar, biz de belgili bir qorytyndy jasap otyrmyz, ol týraly málimdeıtin bolamyz. Talas quryltaıy týraly kitaptar joqqa tán. Ulystyń atasy Joshy hannyń dúnıege kelýi de, dúnıeden ótýi de - jumbaq. Oǵan baılanysty kózi tiri kezdiń ózinde alypqashpa áńgimeler bolǵany anyq. Joshy hanǵa baılanysty keńestik kezeńde arheologııalyq qazba jumystary bastalǵanymen, toqtap qalǵan. Bul antropologııalyq jumystarmen astasýy kerek. Jalpy onyń kesenesi búkil Shyńǵys han jáne onyń áýletine qatysty jer betindegi jalǵyz eskertkish ekenin aıta ketken jón. Joshy hannyń kesenesi Saryarqada turǵanyn kópshilik bile bermeıtinin Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ta aıtyp ketti. Ulyq ulystyń 750 jyldyǵy aıasynda atqarylatyn jumystar kóp dep oılaımyz. Bul rýhanı, mádenı turǵyda adamzat tarıhynda qandaı iz qaldyrǵany týraly da áli jazylady. Ulyq ulystyń tarıhyn onyń quramynda bolǵan qazirgi memleketter kúsh biriktirgende ǵana biz júıeli jumystarǵa qol jetkize alamyz», - deıdi ol.
Aıta keteıik, QR Mádenıet jáne sport mınıstrligi qoldaýymen QR BǴM Memleket tarıhı ınstıtýtymen birlesip ótkizgen halyqaralyq onlaın-konferentsııanyń maqsaty - Altyn Orda dáýiriniń Eýrazııa memleketteriniń tarıhyndaǵy róli men onyń aýqymdy jáne keshendi zerttelýi, arheologııa, tarıhı ekonomıka, tarıhı geografııa, nýmızmatıka jáne basqa da gýmanıtarlyq ǵylymdardyń, sondaı-aq, derektaný men epıgrafııalyq zertteýlerdi yntalandyrý.