Altyn Orda dáýirine jatatyn «Qyzyl Oba» qorymynan jańa jádigerler tabylýda
SQO Ýálıhanov aýdanyndaǵy «Qyzyl Oba» qorymynda qazba jumystaryn jalǵastyrýǵa jazdyń basynda arheologııalyq ekspedıtsııa attandy. Mamandar ol jerde kún sýytqansha eńbektenbek. Zertteý jumystarynyń nátıjesi de joq emes.
«Qyzyl Oba» qorymynda bıyl da arheologııalyq jumystar jalǵasyp jatyr. Mazardy tolyq tazarttyq. Arheologııalyq zertteý kezinde mazardyń janynan tuǵyrbet (stılobat) tabyldy. Alańnyń aýmaǵy 10 jáne 20 metr shamasynda. Ony adamdarǵa mazar ishine kirip syıynýǵa múmkin bolmaǵan jaǵdaıda qasyna ornatqan. ıAǵnı mazar shaǵyn, oǵan kóp adam syımaǵandyqtan, syrtyna osyndaı tuǵyrbet qoıylǵan. Mundaı tuǵyrbet Qoja Ahmet ıAssaýı mavzoleıinde de bar», - deıdi SQO tarıhı-mádenı muralardy qorǵaý men qoldaný ortalyǵynyń dırektory Rahat Mámbetalınov.
SQO-ny keshendi damytý jospary aıasynda «Qyzyl Oba» qorymyn mýzeıge aınaldyrý mindeti tur.
«Búginde bul jumystar bastalyp ketti. Qazir irgetasy qalanyp jatyr, ústine konstrýktsııa ornatylady. Bul ne úshin qajet? Eń aldymen Qyzyl Obada jyldyń kez-kelgen ýaqytynda zertteý jumystaryn júrgizýge múmkindik beredi. Qazirgideı qysqy ýaqytqa jaýyp, kún jylynǵasyn qaıta qazyp ashpaıtyn bolamyz.
Týrısterdi tartýǵa da qolaıly bolady. Bıyl óńirde arheologııalyq týrızm jobasyn júzege asyrdyq. Pandemııaǵa baılanysty kelgen adam sany shekteýli boldy. Sonyń ózinde qazba jumystary júrgizilip jatqan aýmaqta 200-ge jýyq adam boldy», - Rahat Mámbetalınov.
Esterińizge salaıyq, Qyzyl Oba qorymyn ǵalymdar 2019 jyly ashty. Onyń aýmaǵynda Altyn Orda dáýirine jatatyn 7 mazar ornalasqan. Onyń eń úlkeni ashyldy. Qazba kezinde 4 kúmis moneta jáne altyn syrǵa tabyldy.
Ózbek han tusynda Altyn Orda sharyqtaý shegine jetti. Tarıhshylardyń aıtýynsha, Ózbek han ómiriniń sońyna qaraı Saryarqanyń soltústigin aralap, mazarlar salǵan eken. Ózbek han 1342 jyly qaıtsa, bul monetalar 1337 jylǵa jatady.
Qazir arheologtar qorymnyń 1 myń sharshy metrin zerttedi.