«Altyn adam» Malaızııadaǵy kórmege qoıyldy
Bul týraly QazAqparat QR Ulttyq mýzeıiniń baspasóz qyzmetine silteme jasap habarlaıdy.
Kórmege Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıiniń eń qundy jádigeri «Altyn adam» qoıyldy. Álemdi aralap júrgen «Altyn adam» - Qazaqstannyń sımvoly! Osyǵan deıin Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıi uıymdastyrǵan halyqaralyq «Altyn adamnyń álem mýzeılerine sherýi» jobasy aıasyndaǵy aýqymdy shara: Belarýs, Reseı, Ázerbaıjan, Qytaı, Polsha, Ońtústik Koreıa, Ózbekstan, Soltústik Makedonııa jáne Túrkııa mýzeılerindegi kórmelerde úlken jetistikpen ótti.
1960-jyldardyń sońy men 1970-jyldardyń basynda Almatynyń mańaıynda tanymal arheolog Kemal Aqyshev zerttep júrgen Esik qorǵanynan, keıin Qazaqstannyń sımvolyna aınalǵan, saq patshasy – «Altyn adamnyń» súıegi tabylǵan arheologııalyq sensatsııa boldy. Baǵa jetpes oljaǵa «Qazaq Týtanhamony» degen at berilip, «Ǵasyr jańalyǵy» dep tanyldy. Ejelgi dala bıleýshisiniń tájindegi qanatty altyn pyraq áshekeıleri Qazaqstan Respýblıkasy Eltańbasynyń bólshegine aınaldy, al Altyn adamnyń músini Almatydaǵy Táýelsizdik alańyna ornatyldy.
Kórmeniń saltanatty ashylý rásimine QR Ulttyq mýzeıiniń dırektory Arystanbek Muhamedıuly, Malaızııanyń Týrızm, óner jáne mádenıet mınıstri Datýk Mohamaddın bın Ketapı, Qazaqstan Respýblıkasynyń Malaızııadaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi Bolat Imanbaev, Malaızııa mýzeıleri departamentiniń Bas dırektory Datýk Kamarýl Baharın bın A.Kasım qatysyp, jyly lebizderin jetkizdi.
QR Ulttyq mýzeıiniń dırektory Arystanbek Muhamedıuly: «Uly dala: tarıh jáne mádenıet» kórmesi arqyly Uly dalanyń ejelgi jáne dástúrli ónerimen tanysa alasyzdar. Bul kórme «Altyn adamnyń álem mýzeılerine sherýi» jobasy aıasynda júzege asyrylyp otyr. Joba 2017 jyly qolǵa alynǵan bolatyn. Búginge deıin ótken kúnniń óshpes tarıhyn aıqyndaıtyn jádigerlerdi Eýropa jáne Azııa elderi tamashalady. Kórmeniń basty eksponaty –«Altyn adam». Onyń kıimi túgel baǵaly tastarmen, ıaǵnı altynmen óńdelgen. Saq jaýyngeriniń kıimindegi altynnyń ár bólsheginde fılosofııalyq mazmun bar. Ásirese, onyń bas kıimi Táńirshildik senimniń aıqyn kórinisin bildiredi. Qazirgi kúni «Altyn adam» Táýelsiz Qazaqstannyń basty nyshany ekenin atap aıtqan jón. Sizderge Uly dalanyń jaýhar jádigerlerin tanystyrýǵa múmkindik alǵanymyz úshin qýanyshtymyn», - dedi.
Malaızııa mýzeıleriniń departamentindegi kórmeden kıimi altyn japsyrmaly jáne jebe, qar barysy, arqar, jylqy jáne qus túrindegi altyn tilimsheler áshekeılep turǵan konýs pishindi erekshe bas kıimdi Altyn adamnyń rekonstrýktsııasyn jáne osy jas aq súıek saq jaýyngerimen (arheologtardyń pikirleri boıynsha 17-18 jastar shamasynda) birge jerlengen erte temir ǵasyrynyń (b.d.d V-IV ǵǵ.) arheologııalyq oljalarynyń kollektsııasyn tamashalaýǵa bolady.
Saqtar (parsy tilinen aýdarǵanda – «alyp erler») – qazaqtardyń ertedegi babalary. Grek avtorlarynyń shyǵarmalarynda olardy azııalyq skıfter (saka sózi skıfterdiń «buǵy» sózinen týyndaıdy), basqa ejelgi derekkózderinde «ushqyr atty týrlar» dep kórkem sıpattaǵan. Osy taıpalardyń úlken úsh tobynyń qatarynda «Altyn adam» jerlengen Esik qorǵany tabylǵan aımaqta turǵan saq-tıgrahaýdtar («shoshaq bóriktiler») bar bolatyn.
Qorǵannan arasynda kıimderdi bezendiretin detaldar, sol sııaqty áshekeıler men turmystyq zattar bar tórt myńnan astam altyn buıymdar tabyldy. Zertteýshilerdiń qorymdaǵy zattardyń topografııasyn ter tógip zertteýleri nátıjesinde, kórmege usynylyp otyrǵan saq jaýyngeriniń kelbetin jańadan jasap shyǵý múmkin boldy.
Esik qorǵanynan tabylǵan zattardyń arasynda ejelgi jazba eskertkishteriniń biri rýna jazýmen jazylǵan jazbasy bar kúmis tostaǵannyń ekspozıtsııadan alar orny erekshe.
Ejelgi dala óneriniń mańyzdy ereksheligi sanalatyn zoomorftyq beınelerdiń basymdyǵy da mıfologııalyq oılaý ólshemderimen belgilenedi. Munyń sıýjetiniń dramatızmi jaqsylyq pen jamandyqtyń kúresi, jaryq pen qarańǵynyń bastaýy, jańa ómirdiń jasalýy, qarama-qaıshylyqtardyń máńgilik qozǵalysynyń jáne máńgilik kúresiniń sımvoly retinde túsindiriledi. Osyndaı qarama-qaıshylyqtyń aıqyn úlgisi retinde kórmege usynylǵan altynnan qalyptaý jáne bederleý tehnıkasymen jasalǵan V-IV ǵasyrlarǵa tán japsyrmasy birin biri dál qaıtalaıtyn qos barys túrindegi aıylbasty aıtýǵa bolady.
Hrıstıandyq pen musylmandyqtyń ornyǵýyna qaraı «ań stıli» birtindep putqa tabynýshylyq pen túsinikten shyǵatyn bastapqy mánin joǵalta bastady.
Alaıda bastapqy sıqyrly máninen aırylǵan janýarlardyń sándik beıneleri zergerlik buıymdarda, mınıatıýra kitaptarda, aǵash, tas jáne súıek naqyshtarynda, sáýlet syndy ortaǵasyrlyq ónerde áldeqaıda jınaqtalyńqyraǵan túrde, stıldengen oıý, zer elementteriniń pishinin qabyldap qoldanysta qala berdi. Bul úrdister ekspozıtsııaǵa qoıylǵan XV ǵasyrǵa tán dep datalanǵan Saıram kómbesinen tabylǵan zergerlik óner buıymdarynan aıqyn baıqalady. Kórmede sol sııaqty Taqsaı (Batys Qazaqstan oblysy), Taldy-2 (Qaraǵandy oblysy) jáne Berel (Shyǵys Qazaqstan oblysy) syndy saq qorǵandarynan tabylǵan arheologııalyq biregeı oljalar da kórsetildi.
Kórmege Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıiniń qorlarynan barlyǵy 346 zat usynyldy. Kórmege usynylǵan Qazaqstannyń ejelgi jáne ortaǵasyrlyq óneriniń jaýharlary – bul Eýrazııa dala mádenıeti murasynyń ózindik ereksheligin kórsetetin burynǵynyń ataýsyz sheberleri týyndylarynyń az ǵana bóligi.
Kórme «Altyn adamnyń álem mýzeılerine sherýi» halyqaralyq kórme jobasy aıasynda 2019 jylǵy 1 qazannan 31 qazanǵa deıin jalǵasady.