«Altyn adam» dep júrgenimiz kim?» - baspasózge sholý

ASTANA. 27 qarasha. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 27 qarasha, sársenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

*** «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Altyn adam» dep júrgenimiz kim?» degen maqala berilgen. Bul ózi sonaý 1963 jyldary Esiktegi sý tasqynynan shaıylǵan qorǵannan kezdeısoq tabylǵan olja bolatyn. Sonymen, kezinde búkil álemde qazaqtyń atyn aspandatyp, rýhyn shattandyrǵan keremet tosyn jańalyq - ult maqtanyshy, kórermenniń kózaıymyna aınalǵan sol altynǵa malynǵan asyl bekzatymyz kim bolyp shyqty? Osy qorǵandy 1969 - 1971 jyldary ashyp, zertteýmen tolyq aınalysqan arheolog-tarıhshy K. Aqyshev bylaı deıdi: «Po sravnıtelnym formalno-tıpologıcheskım dannym kýrgan Issyk mojet byt datırovan V-IVv.v. do n.e. Po opredelenııý antropologa v vozraste 16 - 18 let» (Akyshev, Almaty, 1978 g. str. 39). Al Baıpaqovtyń pikiri bylaısha órbıdi: «Zahoronenıe v kýrgane Issyk datırýetsıa kontsom IV - nachalo ІІІ - v.v. do n.e. zahoronnomý v kýrgane bylo 17 - 18 let». (Baıpakov, Almaty, 2006 g. str.168). Ýaqyt aıyrmashylyǵy eki ǵasyr. Tap basyp aıtý joq. Bul jaıynda tolyq bilgińiz kelse, osy maqalany qarap shyǵyńyz. Bas basylymnyń jazýynsha, «Úılerińizde jatqan qarý, oq-dári, jarylǵysh zattar bolsa ákelip tapsyrsańyzdar aqshalaı syılyq beremiz» dep úndeý tastaǵan Semeı qalalyq ishki ister basqarmasynyń nasıhatyna qulaq asqan qala turǵyndary bul kúnderi osy iske den qoıǵan. 1 qyrkúıekten bastalǵan osy aktsııa aıasynda turǵyndardan 63 ótinish hat túsken, 70 qarý, 593 patron tapsyrylǵan. Jumys áli de jalǵasyn tabýda. Aqshalaı syılyq beriledi degendi estigen qaladaǵy 1-shi shaǵynaýdannyń 39 jasar turǵyny osydan 73 jyl buryn Germanııada shyqqan tapanshany tabys etti. Kalıbri 7,65 mm, 11 oǵy bar eken. Sapaly ekendigi kórinip tur, deıdi Semeı qalalyq ІІB qyzmetkeri Elýbek Ospanov. Áli kúnge deıin jaramdy, isten shyqpaǵan. «N» degen azamat suraý barysynda aıtyp bergendeı, tapanshany atasy Uly Otan soǵysynan ákelgen. Ol muny aýladaǵy garajdy jınaý kezinde taýyp alǵan. Atasy 1995 jyly qaıtys bolyp ketipti. Bul qural kez kelgenniń qanjyǵasynda júretin jaı qarý bolmaı, qundy dúnıe bolyp shyqty. Vermahtyń joǵarǵy komandalyq quramasynyń ofıtserine tıesili dúnıe eken. Maıdangerdiń garajynda 68 jyl saqtalǵan tapanshaǵa krımınalıstik jáne ballıstıkalyq zertteýler júrgizilip jatyr. Tapanshany ákelip, óz erkimen tapsyrǵan azamatqa 50 myń teńge aqshalaı syıaqy tabys etildi. Bul materıal «Nemis ofıtseriniń tapanshasy Semeıde qaıdan júr?» degen taqyryppen berildi. *** «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanynda «Talǵat Bıgeldınov: Batyr ataný ekiniń birine buıyrmaǵan baq» degen taqyryppen kólemdi maqala berilgen. Avıatsııa general-maıory, Keńes Odaǵynyń eki márte batyry, «Barys» ordeniniń ıegeri Talǵat Bıgeldınov 1922 jyly 5 tamyzda Aqmola oblysynyń Maıbalyq aýylynda týǵan. Bul - Saryarqanyń tósindegi qasıetti meken. Talǵat Jaqypbekuly Uly Otan soǵysy kezinde IL - 2 ushaǵymen nemis basqynshylary men olardyń tehnıkasyn joıý úshin 305 ret kókke kóterilip, erlik kórsetken. Úsh ret ushaǵy janyp, jaraqat aldy. Nebári 23 jasynda Keńes Odaǵynyń eki dúrkin batyry ataǵyn ıelendi. «Batyr atamyzdyń ómiri men erligi urpaqtan-urpaqqa ańyz bolyp taraıtyny anyq. Qazir jasynyń ulǵaıýyna baılanysty batyr atamyzben tikeleı jolyǵyp, suhbattasýǵa birneshe ret árekettengenimizben onyń múmkindigi bolmady. Sondyqtan Talǵat Jaqypbekulynyń óz ómiri jaıly kitaptary men ol jaıly ózge de materıaldarmen tanysa otyryp, osy maqalany jazyp shyǵýǵa bel baıladyq», -dep jazady avtor. Osy basylymnyń jazýynsha, Prezıdent janyndaǵy Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetindegi brıfıngte Májilistiń Halyqaralyq ister, qorǵanys jáne qaýipsizdik komıtetiniń tóraǵasy Máýlen Áshimbaevqa jýrnalıster «Qazaqstanda ıadrolyq qaldyqtar polıgony ashylýy múmkin be?» dep suraqty tóteleı qoıǵan. «Bul shyndyqqa sáıkes kelmeıtin áńgime. Ondaı qarastyrylyp jatqan joq jáne qarastyrylmaıdy!» dep nyqtady ol. - Qazaqstanda ıadrolyq kómýlerge arnalǵan polıgondy qurý boıynsha jospar joq! - dep shart túıdi depýtat. - Meniń oıymsha, bizdiń elimizdiń basshylyǵy Qazaqstanda qandaı da bir asa zııandy qaldyqtar jasyrylatyn jerlerdiń bolýyna jol bermeıdi. Bul - prıntsıpti másele. Ol qazir talqylanyp jatqan joq. Bul týraly maqala «ıAdrolyq qaldyqtar kómiletin polıgon bolmaıdy» degen taqyryppen jarııalandy. *** «Alash aınasy» basylymynda «Baraholka saýdagerlerine «Ójet» te jaıly bolaıyn dep turǵan joq» degen maqala berilgen. Baraholka saýdagerleri baryp jatqan «Ójet» bazary da órt qaýipsizdigine saı emes. Órtten zardap shekken kásipkerlerdiń odan basqa bazardy tańdaǵany durys. Bul týraly keshe bazardaǵy qasaqana órt qoıý deregine qatysty ótken baspasóz máslıhatynda qalalyq tótenshe jaǵdaılar departamentiniń mamandary málim etti. Mamandardyń aıtýynsha, «Ójet» bazary - baraholka saýdagerleri úshin tyǵyryqtan shyǵatyn jol emes. Júrgizilgen tekserýdiń nátıjesinde munda órt qaýipsizdigi talaptaryn saqtamaýdyń 15 deregi anyqtalǵan. «Bul olqylyqtar boıynsha laýazymdy jáne zańdy tulǵalarǵa aıyppul salyndy. Endi buǵan qatysty materıaldardyń barlyǵy qalalyq mamandandyrylǵan ekonomıkalyq sotqa jiberilýde. Bazardyń jabylý-jabylmaýyn, kemshilikterin túzep, jumysyn jalǵastyrýyn tek sot sheshetin bolady.