Alty qurlyqtyń arasyn jalǵaǵan «Ana jaýlyǵy»
Jalpaq jurtqa medıamenedjer retinde tanymal Mahabbat Esenniń bul jobaǵa kelýi óz aldyna bir tarıh. Ájesin álemniń eń ádemi jerlerin ertip júrip qydyrtsam degen josparyn mezgilsiz kelgen ajal buzyp, armanda qaldym-aý dep júrgende Leıla Mahattyń «Ana jaýlyǵy» atty jobasy týraly estıdi. Bul kezde sýretshiniń bastamasyna ún qosqysy kelgen qazaqstandyq qyz-kelinshekter biri anasynyń, biri ájesiniń jaýlyǵyn joldap, áıel taǵdyrynyń san túrli izi bar úlken jaýlyq kestelene bastaǵan bolatyn. Sol quraq jaýlyqtyń álemdi túgel aralap shyǵatynyn estigende ájesiniń jaýlyǵyn bir shetine jalǵap jibersem degen oı týady. Ol oı «Álemdi ájem sharlamasa da, jaýlyǵy aralap qaıtsyn» degen jubanyshtan týǵan eken.
«Ana jaýlyǵy» jobasynyń pandemııa saldarynan analar tórt qabyrǵaǵa qamalyp, ákeler túzden nesip tere almaı omalyp qalǵan shaqta ómirge kelgeni de zańdylyq pa dersiń. Júrekten shyqqan dúnıeniń júrekke jetetini ras bolsa kerek, eki jyldyń ishinde jobanyń urany alty qurlyqqa tarap, jahannyń túkpir-túkpirinen ún qosýshylar tabylypty.
Elordanyń «Qulanshy» kórme ortalyǵynda Qazaqstan, Vetnam, Moldova, Býrkına-Faso, Aýstrııa, Slovenııa, Izraıl, Belarýs, Latvııa, Armenııa, Meksıka, Ázerbaıjan, Túrkııa, Taıvan, Chehııa jáne Úndistan elderinen qyz-kelinshekter óz jaýlyqtaryn joldapty. Qazir quraq jaýlyqta 524 ananyń taǵdyry, armany, tilegi, sezimi úılesim tapqan. Leıla Mahattyń endigi armany – osy jaýlyqty álemniń alty qurlyǵymen alyp ótip, kókjıegin keńeıtý. Sol armanyn iske asyrý úshin qazir áleýmettik jelide jobany belsendi nasıhattap, demeýshi izdep júr.
«Bul jobany biz Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵyna arnaımyz. «Forte Kulanshi Art Space»-te osymen 25 ret kórme ótkizip otyrmyz. Bul ıdeıa pandemııanyń alǵashqy kúnderinde, bári karantınge jabylǵan kezde paıda boldy. Belsendi jandar úshin bul ońaı synaq bolǵan joq. Qol qýsyryp otyrmaı, ishtegi býlyqqan energııany paıdaly iske jumsaý kerek edi. Onyń ústine indettiń qaýpi artqan saıyn ana bitken jaqyndary úshin alańdap, alasuryp kettik. «Ana jaýlyǵy» jobasy osyndaı shıryǵystan týǵan dúnıe. Birde kishi qyzym dıvanda jatyp uıyqtap ketipti. Beısanaly túrde ıyǵymdaǵy jamylǵyny soǵan jaýyp jatyr ekenmin. Búkil álem oqshaýlanyp qalǵan shaqta bizdi analardyń qamqorshy túısigi biriktirý kerektigin túsindim. «Ana jaýlyǵynyń» alǵashqy ıdeıasy osylaı týyndap edi», - deıdi Leıla Mahat.
Joba avtorynyń aıtýynsha, mundaǵy ár jaýlyqtyń kishigirim tarıhy bar. (Maqalanyń basynda aıtylǵan Mahabbat Esenniń oqıǵasyn da osy Leıla Mahattyń aýzynan estigen edik).
«Ár jaýlyqty quraqqa jalǵaǵan kezde onyń tarıhyn aıtyp, keıde tipti ánge kezek berip, bir sergip qalamyz. Bir áıel ózi men ápkesiniń jaýlyǵyn qatar ákelipti. Ápkesiniń balasy qatty aýyryp jatqanyn aıtty. Quraqtyń boıyna jınalǵan energııa balany aýrýdan aıyqtyrsyn dep yrymdap kelgenin sonda túsindik. Ár jaýlyqtyń artynda taǵdyr, tilek, arman jatyr dep otyrǵanym sol», - deıdi sýretshi.
Kórmede quraq jaýlyqtan bólek, qylqalam sheberleriniń týyndylary qoıyldy. Úsh balanyń anasy, almatylyq sýretshi Dınara Kádirova osy kórme úshin Almatydan arnaıy kelipti.
«Meniń bul jerge ákelgen týyndylarym «Ana jaýlyǵy» jobasynyń uranymen úndes. Leıla Mahat meni shaqyrǵanda sony eskerse kerek. «Qulanshyda» kórme ótkizý men úshin jańa deńgeı», - dedi ol.
Ana jaýlyǵy bázbireýler aıtyp júrgendeı áıeldiń aryn suq kózden qorǵaıtyn perde ǵana emes. Ana jaýlyǵynyń mánin bulaısha tym shar sheńbermen shekteý baryp turǵan qarańǵylyq. Ana jaýlyǵynyń tarıhy men taǵlymyn, qadiri men qasıetin eshbir dinmen, eshbir ıdeologııamen, saıası dogmamen shekteý múmkin emes. Ana jaýlyǵy adam balasyna jórgek te bolǵan. Kerek kezinde kebinniń de ornyn basqan. Ana jaýlyǵy oty sóngen júrekterge jylý da bergen. Birde áıeldiń syrlasy bolyp, jasyn súrtse, birde mańdaıdaǵy teri súrtken. Birde maıdanda qansyraǵan jaýyngerdiń jarasyn tańyp, janyna arasha bolǵan. Leıla Mahattyń ana jaýlyǵy týraly tebirene sóılegen sózi men kórmede qoıylǵan tereń oıly týyndylardan osyndaı oı túıip qaıttyq.