Alty tildi biletin ustaz aýyl mektebinde sabaq beredi
Polıglot ustazdyń sabaǵyna oqýshylar belsendilikpen qatysady. Sebebi, muǵalim qyzyqty da erekshe tásilderdi kóp qoldanady. Sondyqtan, keıde 45 mınýttyń qalaı ótkeni de baıqalmaı qalady.
«Balaǵa baǵyt berip, qyzyqtyra bilseń, ol seni tańǵaldyrýdan jalyqpaıdy. Sabaq bergende oqýshylardyń eń birinshi synı turǵydan oılaný, ózin-ózi oqyta alý, qalyptasý turǵysyndaǵy daǵdylaryn eskeremin. Sodan keıin bilim berý daǵdysyna júginemin», - deıdi Gaýhar Bahadyrova.
Ol M. Áýezov atyndaǵy Ońtústik Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetinde aǵylshyn jáne nemis tili páni boıynsha bilim alǵan. Ekinshi kýrsta oqyp júrgeninde «Akademııalyq utqyrlyq» jobasy aıasynda Ispanııanyń Kadıs qalasyndaǵy «Erasmus Mundus» ýnıversıtetine tájirıbe almasýǵa barady. Sol sátte oqý orny jas stýdentterdiń shetelde 6-aı bilimin jetildirýge múmkindik bergen. Eńbekqorlyǵynyń arqasynda óz bilimin kórsete alǵan boıjetken taǵy 2 jylǵa kelisimshartty uzartady. Sodan Ispanııada júrip Ispan tilin úırenedi. Al, orys tilin oqýshy kezde-aq meńgerip alǵan bolatyn. Keıin, oqýdy bitirip, dıplom alǵan soń, qazaq-túrik lıtseıine qyzmetke ornalasady. Jumys istep júrip, túrik tilinde sóıleýge daǵdylanady.
«Til bilgen saıyn jańa múmkindikter ashyldy. Álemdik jańalyqtardy, bilim salasyndaǵy tájirıbelik daǵdylardy eshkimniń kómeginsiz-aq, ózim ınternetten oqyp alatyn boldym. Sabaq barysynda qajetti degen álemdik ádis-tásilderdi qoldanamyn. Shákirtterime de kóp eńbektený kerektigin aıtyp otyramyn. Sebebi, eńbek etkende ǵana úlken nátıjege qol jetkizýge bolady», - deıdi ol.
Gaýhar Bahadyrova mekteptegi sabaqtarynda tek aǵylshyn tilinde sóıleıdi. Oqýshylary da soǵan beıimdelgen. Sondyqtan barshasy aǵylshynsha «saırap» tur. Sondaı-aq, aýyl mektebinen aǵylshyn tilin tereń oqytatyn úıirme ashyp, oqýshylarǵa shet tilin jetik meńgerýge septigin tıgizip júr. Nátıjesinde 1 jyldyń ishinde mektep bitirgen shákirtteriniń 80%-y memlekettik grant ıegeri atanǵan.
«Shákirtterimdi maqtan tutamyn. Qazir alǵyr da bilimdi jastar kóp. Tildi tez úırenip alady. Ári aıtqanyńdy tez uǵynady. Osyndaı úlgili jastarǵa sabaq berip, bolashaqqa baǵyttap júrmin», - deıdi ustaz.
Gaýhar kóp izdenedi. Bos ýaqytynda aǵylshyn, ıspan, nemis tilderindegi kitaptardy kóp oqıdy. Ǵalamtordan da sońǵy jańalyqtardy qarap otyrady. Qajetti degen aqparattardy qoıyn dápterine túrtip alyp, jumys barysynda qoldanady. Tildik sóıleý qoryn ulǵaıtý úshin únemi sheteldegi dostarymen sóılesedi. Al, otbasynda tek qazaq tilin qoldanady.
«Eń aldymen, bala óz ana tilin boıyna darytyp alýy tıis. Sebebi, balanyń tárbıesi ana tili arqyly qalyptasady dep bilemin. Sondyqtan úıde tek qazaqsha sóılesemiz», - deıdi Gaýhar Dıhanqyzy.