Altaıda VIII ǵasyrda ómir súrgen túrki jaýyngeriniń molasy tabyldy

Foto: Фото: pixabay.com
<p>Reseılik jáne qazaqstandyq arheologtar 1935 jylǵy qazba jumystarynan keıin joǵalyp ketken VIII ǵasyrda Altaıda ómir súrgen túrki jaýyngeri Aq-Kıýnniń jerlengen jerin anyqtady. <a href="https://kaz.inform.kz/?_gl=1*u7n574*_ga*ODk1MDc2MDIuMTY2OTYzMzgyMQ..*_ga_Y44SMVECD5*MTY5NzAxNTY1MS42OC4xLjE2OTcwMTk0MzcuNjAuMC4w&amp;pk_vid=194d92972b9a901b1697019447db755a" target="_blank" rel="noopener">Kazinform</a>&nbsp;bul týraly <a href="https://nauka.tass.ru/nauka/18970251" target="_blank" rel="noopener">TASS</a> aqparat agenttigine silteme jasap habarlaıdy.&nbsp;</p>

Ǵalymdar qabirdiń naqty ornyn Qýraı men Shý dalasyndaǵy túrki dáýiri eskertkishteriniń kartasyna engizdi, dep habarlady Altaı memlekettik ýnıversıtetiniń «Úlken Altaı» ǵylymı-bilim berý ortalyǵynyń baspasóz qyzmetinen.

«Úlken Altaı» altaıtaný jáne túrkitaný ǵylymı-bilim berý ortalyǵynyń halyqaralyq arheologııalyq ekspedıtsııasy barysynda Reseı men Qazaqstan ǵalymdary Qýraı men Shý dalasyndaǵy túrki dáýirindegi eskertkishterdiń naqty ornyn anyqtap, kartaǵa túsirdi. Olardyń arasynda 1935 jyly alǵash ret tabylǵan ataqty túrki jaýyngeri Aq-Kıýnniń molasy bar», - dep atap ótti baspasóz qyzmeti.

Jaýynger beıitiniń ornalasqan jeri 1935 jyly júrgizilgen qazba jumystarynan keıin joǵalǵan. Buǵan qola dáýiri men orta ǵasyrlardaǵy qorǵandardyń bir qorym kesheninde jaqyn ornalasýy, sonymen qatar 20 ǵasyr qujattamasy men landshafttyń ózgerýi áser etti. Beıittiń qaı jerde ornalasqanyn halyqaralyq arheologııalyq ekspedıtsııa quramyndaǵy «Úlken Altaı – túrki murasy» tsıklynyń aıasynda anyqtaldy.


Oǵan Altaı jáne Kemerovo memlekettik ýnıversıtetteri, Reseı ǵylym akademııasy Sibir fılıalynyń Arheologııa jáne etnografııa ınstıtýty, Á.Marǵulan atyndaǵy arheologııa ınstıtýty jáne QR Toraıǵyrov atyndaǵy ýnıversıtetiniń ǵalymdary qatysty.


1935 jyly qazba jumystary kezinde qabirden túrli zattar tabyldy, olardyń arasynda kúmis aıylbastary jáne «Bul Aq-Kıýn myrzanyki» degen jazýy bar beldik bolǵan. Keıinnen jerlengen adamnyń bas súıegine antropologııalyq rekonstrýktsııa jasalyp, qazir ol Altaı memlekettik tarıhı-ólketaný murajaıynda saqtaýly tur.

Seıchas chıtaıýt