«Almatynyń tarıhy Vernyıdan bastalmaıdy» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 22 qańtar, juma kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***
«Aıqyn» basylymynyń búgingi sanynda Almaty tarıxynyń tym tereńde jatqanyn dáleldeıtin tyń derekter keltiriledi. Gazettiń jazýynsha, qazir qazaq qoǵamy Almaty tarıxy Vernyı bekinisinen bastaý alady degen jańsaq pikirde.

VIII-X ǵasyrlarda Almaty tóńireginde túrli qonystardyń bolǵany jazylyp júr. Aqsaq Temirdiń kezekti joryǵynda osy mekenderdiń bári talqandalǵan. Alaıda Almaty dalada jatqan jer emes-tuǵyn", - delingen «Almatynyń tarıhy Vernyıdan bastalmaıdy» atty maqalada.

«Iá, Almaty - qazaqtardyń qonys tepken qutty jeri. Ókinishke qaraı, Keńes zamanynda Almatynyń tarıhyn Vernyıdan bastap, ábden sanamyzǵa sińirip tastady. Sodan bolar, áli de shynaıy tarıhty tanýǵa kelgende selsoq qaraı­tynymyz. Almatynyń myńjyldyǵy tóńireginde áńgime qozǵalsa, senimsizdik tanytamyz. Sondyqtan Almatynyń Vernyıdan buryn da Almaty bolǵanyn dáleldeıtin biraz tarıhı dálelder keltirsek...

1891 jyly Kishi Tomas Allen Gaskell men Ýılıam Lıýıs Sachtlıben degen amerıkandyq eki saıahatshy-stýdent Ystambuldan Beıjińge sapar shegip, bizdiń jerimiz (Almaty, Shymkent) arqyly ótken. Olar osy sapary jaıly 1894 jyly Nıý-Iorkten «Búkil Azııany velosıpedpen aralaǵanda» («Across Asia on a bicycle through») degen kitap jazǵan. Mine, sol kitaptyń Almatyǵa arnalǵan tusynda: «Burynǵy Almaty, qazirgi Vernyı qalasynyń kósheleri keń, aǵashtary alasa, úılerdiń kóbi orys sáýleti boıynsha kirpishten turǵyzylǵan. Biz jer silkinisi saldarynan paıda bolǵan jarylǵan jerlerdi kórdik. Biz kelmeı turyp bul jerde sumdyq apat bolyp, júzdegen adam kóz jumǵan eken, taýǵa jaqyn jerlerdiń bári jermen-jeksen bolǵan» dep jazady. Aǵylshyn saıahatshylary «Vernoye, the old Almati» deý arqyly, Vernyı qalasynyń burynǵy aty Almaty bolǵanyn anyqtap kórsetip tur. Olardyń aıtýynsha, qalanyń sol kezdegi basshysy general Baýman eken. Ol eki saıahatshynyń osy saparynan keıin qalaǵa týrıster keledi degen úmitpen olardyń qalany aralaýyna, tanyp-bilýine kerekti jaǵdaı jasaǵan", - deıdi basylym.

«Aıqyn» gazetiniń kelesi maqalasynda Qazaqstannyń týrıstik klasteriniń damýy jaıynda jazylady.

«Elimizge jyl saıyn 4,5-6 mıllıonnyń aralyǵynda sheteldik týrıster taban tirese, onyń deni Reseı, Qytaı, Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Germanııa men Túrkııa azamattary», - delingen «Týrısterdi elge qalaı kóbirek tarta alamyz?» atty maqalada.

Basylymnyń jazýynsha, týrısterdiń basym bóligi saıahat baǵyty retinde Almaty qalasy men oblysyn tańdasa, sonyń ishinde ásirese, iri megapolıstiń tarıhı-mádenı obektileri men Іle Alataýynyń shyraıly tabıǵatyn tamashalaýǵa yqylas bildiredi.

«100 naqty qadammen aıshyqtalǵan Ult josparynda «Týrıstik klasterler qurýda úzdik tájirıbesi bar strategııalyq ınves­torlar tartý» bastamasy anyq aıtylǵan. Sarapshylar elimizde týrıstik klaster qaryshtap damyp, Ult josparynda aı­tylǵan týrızmge qatysty máseleler oń­taıly sheshilgen jaǵdaıda, aldaǵy 10-15 jylda qazaq jerine qazirgideı birneshe mıllıon emes, ondaǵan mıllıon shetel­dikter kelý múmkindigin boljaıdy. Qazirgi kórsetkishter de mundaı boljamǵa negiz bolyp tur», - delinedi atalmysh materıalda.
***

«El tutas bolmaı, jer tutas bolmaıdy». Búgin osyndaı taqyryppen «Egemen Qazaqstan» basylymynda el birligine qatysty oı-tolǵam maqala jarııalandy.

«Eldiktiń erteńin oılaǵanda, búginginiń kedir-budyr kemshilikteri ádira qalady. Birtutas degen eldiń irgesinen sodyr saıasattyń sýyq jeli soqqanda, el ishinde kádimgideı dúrbeleń bastalady. Oǵan Taıaý Shyǵystaǵy aýyr ahýal arqyly ábden kózimiz jetip otyr. Keshegi birtutas Ýkraınanyń búgin Qyrymnan aıyrylýy da kóp jaıdy ańǵartady. Alasapyran myna dúnıede ár eldiń ózine tıesili nesibesi bolǵanymen, yqpaldylardyń basqalarmen sanasa qoıýy qıyn. Olardyń óz múddesi bar. Bizdiń de, Qazaq eliniń de aldyna qoıǵan ózindik jón-jospary bar. Aldaǵy kúnnen kútken arman-ańsardyń da jóni basqa...», - dep bastalady atalmysh maqala.

«Adam balasy óz yrysyn ózi tebetini ras sııaqty. Qazekeń «semiz­dikti qoı ǵana kóteredi» degendi beker aıtpaǵan bolar. Áıtpese, «adam kóteredi» dep aıtqan bolar edi ǵoı. Olaı deıtinimizdiń jóni bar. Basqasy basqa, lıvııalyqtardyń beıbit qana emes, baqýatty ómir súrgeni de belgili. Túlen túrtti me, álde amerıkalyqtardyń aıtaǵyna erdi me, áıteýir yrysty taıqaza­nyn Kaddafıdiń qandastary ózderi tóńkerip tastady.

Kaddafı bılegen kezeńde Lı­vııa halqy tómen deńgeıde emes, tómen­degi­deı deńgeıde ómir súripti:

Іshki jalpy ónim jan basyna shaqqanda 14 192 dollar; memleket tarapynan otbasynyń árbir múshesine jyl saıyn 1000 dollar shamasynda dotatsııa tólendi; jumyssyzdyq járdemaqysy 730 dollar; medbıkeniń jalaqysy 1000 dollar; árbir týǵan nárestege 7 000 dollar tólenedi; otaý qurǵan jastarǵa páter satyp alý úshin 64 000 dollar syıǵa tartylady; bilim berý men medıtsına tegin; avtomobıl satyp alý úshin qarapaıym adamdar úshin 50 paıyzyna deıin, halyq jasaǵy jaýyngerlerine 65 paıyzyna deıin memleket tóleıdi; avtomobıl jáne úı salyp alý úshin nesıe paıyzsyz beriledi; 1 lıtr benzınniń quny - 0,14 dollar.

Keremet derlik jaǵdaıda ómir súrgen lıvııalyqtar qan­daı jumaqty ańsaǵanyn kim bilsin, áıteýir «kommýnızm ornatqan» kósemderin qorǵaı almady. Kó­sem­derin ǵana emes, ózderiniń baqýatty ómirinen baz keship, jatjurttyqtardyń qolshoqparyna aınalǵanyn ózderi de ańǵarmaı qaldy-aý...», - deıdi materıal avtory.

Hırýrgtar adamnyń basyn aýystyratyn xalge jetti, dep jazady «Egemen Qazaqstan». Bul másele «Adamnyń basyn aýystyrý múmkin be?» degen taqyryptaǵy materıalǵa arqaý bolǵan.

«Osydan 50-60 jyl buryn adamzattyń búgingi múmkindigi «úsh uıyqtasa túske kir­meıtin» dúnıeler bolǵany ras. Al qazir­gi tańda ǵaryshty ıger­gen adam odan da zor ǵylymı ja­ńa­lyq­tarǵa ıek artýda. Máselen, osy ap­tanyń seısenbisinde AQSh-tyń Chıkago qalasynda jumys isteı­tin ıtalıandyq neırohırýrg Serdjıo Kanavero men onyń qytaılyq áriptesi Jen Sıaotın osy saladaǵy sensatsııalyq jańalyqty jarııalady. Olardyń aıtýyn­sha, búginde hırýrgter adamnyń basyn aýys­­tyratyn otalardy jasaýǵa daıyn eken», - delingen atalmysh maqalada.

Bul jóninde dáriger Kanavero: «Biz­diń jańalyǵymyz negizsiz emes. Osy kez­ge deıin ártúrli jan-janýarǵa táji­rı­beler júrgizip, oń nátıjege qol jet­­kizdik. Osymen tájirıbe kezeńin aıaq­taımyz. Endi mundaı otalardy adam­­­ǵa jasaýǵa daıynbyz. Osy rette atalǵan otaǵa zárý reseılik naýqas Va­­le­rıı Spı­rıdonovtyń em-domyna kómek­tesip, sol eldegi áriptesterimizge qolushy­myz­dy sozǵymyz keletinin aıt­qym kele­di», - dep málimdedi.

Al Reseıdiń Vladımır qala­synda tura­tyn baǵdarlamashy Valerıı Spırı­donovtyń ózi ıta­lıandyqtyń usynysynan bas tartpaıtynyn aıtty. Týǵan­nan arqa bulshyq etteriniń atro­fııimen aýyratyn naýqas búginde óz denesin basqara almaıtyn halge jetken.

«Mundaı otaǵa shamamen 36 saǵat qajet. Osy ýaqytta naý­qas­tyń terisi buzylmas úshin onyń denesi men basyn arnaıy muz­datqysh arqyly salqyndatyp otyramyz», - deıdi dárigerler.

***

Eldi «týyp-tastaý» qorqynyshty epıdemııasy sharpyp ketti, dep xabarlaıdy resmı tilde jaryqqa shyǵatyn «Ekspress K» basylymy.

«Apta saıyn BAQ tastandy náresteler týraly xabarlamalardy jarııalap turýdy dástúrge aınaldyrǵan», - deıdi basylym.

«Qazaqstanda osyndaı oqıǵalarǵa baladan bas tartýdyń jasyryn formasyn engizý qajet», dep esepteıdi «Ana Úıi» qoǵamdyq qorynyń atqarýshy jetekshisi Nádııa Borambaeva. - Mysaly, ózge damyǵan elderdegideı bebıbokstardy ornatý kerek».

- Árıne, anonımdi túrde baladan bas tartýdyń óz kemshilikteri men jaqsylyqtary bar, - deıdi Nádııa Bormabaeva. - Biraq onyń jaqsylyǵy áldeqaıda mańyzdyraq - bul balanyń aman qalýy.

«Osy ýaqytqa deıin kúni keshe Jambyl oblysynda oryn alǵan oqıǵa eldiń sanasyna qonbaı keledi: jolda tolǵaǵy qysyp, dúnıege shyr etkizip náreste ákelgen 16 jasar qyzdyń anasy nemeresin dalaǵa laqtyryp ketken", - dep jazady "Ekspress K". Tolyǵyraq "Kolybel posledneı nadejdy" atty maqaladan oqı alasyzdar.