Almatynyń ortalyǵy ǵana emes, shet jaqtary da túrlenedi
Aldyńǵy bas jospar osydan 20 jyldan astam buryn qabyldanǵan. Ol kezde shahardyń aýmaǵy 34 myńǵa jýyq gektar ǵana bolatyn. Qazir 70 myń gektardan asyp ketti, ıaǵnı jıyrma jylda eki ese ósti. Halyq sanynyń 2 mln asqanyna da biraz boldy.
Bas jospardy ázirleýshilerdiń boljamy boıynsha 2030 jylǵa qaraı Almaty halqynyń sany 2,5 mln, 2040 jylǵa qaraı – 3 mln, 2050 jylǵa qaraı – 3,6 mln adamǵa jetedi. Qujatty ázirleýshi Tamara Zalogına qala halqy qonystanýshylar esebinen 60 paıyzǵa, al týý kórsetkishi esebinen 40 paıyzǵa artyp otyrǵanyn jetkizdi.
«Almaty bas jospary» ǵylymı-zertteý ınstıtýty bas dırektorynyń aıtýynsha, birinshiden josparlaýda polıortalyqtyq kózqaras ustanǵan.
«Búgingi tańda qala tarıhı ortalyqqa táýeldi. Osyǵan baılanysty birqatar máseleler týyndaǵany jasyryn emes. Endi josparlaý kezeńinde barlyq qajetti turǵyn úı, áleýmettik, ınjenerlik, kólik, tsıfrlyq, kommertsııalyq jáne rekreatsııalyq ınfraqurylym qarastyrylady», - dedi ol.
«Shyǵys qaqpa», «Soltústik», «Ońtústik», «Batys», «Ońtústik-Batys» dep atalatyn 5 birdeı ortalyq bolady. Jańa bas josparǵa sáıkes, 200-ge jýyq mektep, 65 emhana sııaqty birqatar medıtsınalyq nysan qaıta jańǵyrtylady. Sý jelileri jańadan salynady. Sondaı-aq, qoǵamdyq kólikke qatysty ózgeris kóp. 2030 jylǵa deıin 45 shaqyrymdyq jeńil rels, ıaǵnı LRT jelisi salynady. 10 jyldan soń oǵan taǵy 76 shaqyrym qosylmaq. Júrdek avtobýs pen metro jelisi de uzarady. Sonymen qatar, qalaǵa kiretin 4 magıstraldi joldy keńeıtý qarastyrylǵan. Basymdyq elektrmen jáne gazben júretin kólikterge berilmek.
Aıta ketý kerek, qalanyń barlyq segiz aýdanynyń turǵyndary men sarapshylar bas jospardyń kólik jáne áleýmettik ınfraqurylymdy damytý, ınjenerlik jelilerdi jańǵyrtý, sonymen qatar aýanyń lastaný máselesin sheshý joldary men ekologııalyq jaǵdaıdy jaqsartý sharalaryn qamtıtyn bólimderin talqylady.
Eske salaıyq, Memleket basshysy Almaty jurtyshylyǵymen kezdesý barysynda ekologııa máselesi únemi nazarynda ekenin aıtqan bolatyn.
Prezıdenttiń aıtýynsha, jyl saıyn atmosferaǵa shyǵarylatyn zııandy qaldyqtyń kólemi 125 myń tonnaǵa jýyqtaıdy. Aýany negizinen avtokólikter, qalalyq jylý elektr stantsııalary, ónerkásip kásiporyndary jáne gaz tartylmaǵan jer úıler lastaıdy. Megapolıste aýanyń taza bolýyna tyǵyz ári retsiz salynǵan ǵımarattar da kedergi keltirip tur.
Osy rette Memleket basshysy ákimdikke ónerkásip kásiporyndarynyń ekologııalyq qaýipsizdik normalaryn saqtaýyn qatań qadaǵalaýdy tapsyryp, JEO-2 jáne JEO-3 ortalyqtaryn gazǵa kóshirý arqyly zııandy qaldyqtardy on eseden astam tómendetýge bolatynyn aıtty.
Memleket basyshysy kótergen ekologııalyq másele bas jospardy ázirleýshilerdiń erekshe nazarynda boldy. Aýaǵa zııandy zattar shyǵaryndylaryn azaıtý úshin qurylys jobasyn jobalaý kezinde jeldený rejımin eskerip, JEO-2 gazǵa aýystyrý, ónerkásiptik kásiporyndar men jeke turǵyn úılerge gaz tartý josparǵa engen. Bul úshin qurylystyń qalanyń aýa basseınine áserin zertteý kezinde matematıkalyq modeldeýdi qoldaný, aeratsııany jaqsartý úshin sáýlet-qala qurylysy ádisterin ázirleý usynylady.
«Úsh baǵytta aýa aǵyndarynyń májbúrli qozǵalysyn qurý boıynsha mindetter anyqtaldy: kóldeneń, tik jáne taýly alqap, olardy júzege asyrý úshin teorııalyq modelder ázirlendi jáne kompıýterlik modeldeýge arnalǵan 3D keskinder jasaldy. Kompıýterlik modeldeýdi taldaý ınnovatsııalyq usynystardyń tıimdiligin kórsetti. Maqsat – Almaty qalasynyń ekologııalyq máselelerin sheshý, qorshaǵan ortanyń sapasyn jaqsartý, aýmaqtardyń qala qurylysynyń ekologııalyq jaǵdaıyn boljaý jáne ekologııalyq baqylaýdy júzege asyrý, olardy jaqsartý ádisin ázirleý», - dedi «Almaty bas jospary» ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri Leıla Rahymjanova.
Aıtýynsha, Bernýllı effektisi negizinde qaladan 200-300 m bıiktikte turaqty ınversııa qabaty paıda bolady.
«Ol tútinniń taralýyn boldyrmaıdy, sonymen qatar zııandy zattardyń búkil alaýyn jerge qaıtaratyn ekran retinde qyzmet etedi. Osylaısha, olardyń tútin kontsentratsııasyn birneshe ese arttyrady, ıaǵnı siz ben biz óte tyǵyz jabyq qaqpaǵy bar zııandy hımııalyq zattar bar ydysta turamyz. Bernýllı effektisin paıdalanatyn ortalyq ǵımarattyń arqasynda qurylys aınaladaǵy lastanǵan aýany tartyp alady jáne kómirqyshqyl gazyn shyǵarar aldynda ottegige aınaldyrady. Ol sondaı-aq aýmaqty qamtamasyz etý úshin qajetti energııany óndiredi», - dedi Leıla Rahymjanova.
Bas jospardyń negizgi maqsaty – Almatynyń barlyq aýdandarynda jaıly qalalyq orta qurý jáne ómir súrý sapasyn arttyrý.
Eske salaıyq, Úkimet Almaty qalasynyń 2040 jylǵa deıingi Bas josparyn osy jyldyń mamyr aıynda bekitti.