Almatynyń qazirgi jaǵdaıynan kórinis (FOTO)
Beıbit sherý
Jańa jyldan keıin Jańaózen turǵyndary suıytylǵan gaz baǵasynyń qymbattaýyna narazylyq tanytyp, beıbit sherýge shyqty. Keıin olardy Aqtaý, Atyraý, Aqtóbe turǵyndary da qoldap, jergilikti ákimdik aldyna narazylyqpen shyqqany belgili. Qańtardyń 4 kúni arnaıy qurylǵan komıssııa gaz baǵasynyń tómendetilgenin málimdedi. Bul kezde eldiń ár óńirinde halyq ákimdik aldyna jınalyp, jańaózendikterdi qoldaıtyndaryn bildirip jatty. Bul sherýden Almaty turǵyndary da tys qalmady. 4 qańtarda keshki saǵat 20.00 shamasynda áleýmettik jelide Almatynyń ár túkpirinde halyqtyń jınalyp jatqany týraly vıdeolar taraı bastady. Vıdeoda bir top jastyń qoldaryna «Jańaózendikterdi qoldaımyz» degen jazýy bar plakat ustap Tuńǵysh prezıdent parkinen shyǵyp Mustafın kóshesi boıymen ketip bara jatqanyn kórýge bolady. Sondaı-aq Alataý aýdanyndaǵy «Almaty-Arena» sport kesheni aldyna halyqtyń jınalyp jatqany týraly vıdeolar taraı bastady. Ol jerde kóshege shyqqandardy arnaıy jasaq baqylap turdy. Oǵan qosa qalanyń ár túkpirinen ondaǵan adamnyń jınalyp, ózgelerdi de kóshege shyǵýǵa úndeıtin vıdeolar tarady.
Arada 1 saǵattaı ýaqyt ótkende «Almaty-Arena» kesheni aldynda arnaıy jasaq sherýge shyqqandardy shetinen ustap, avtozaktarǵa sala bastady. Sol kezde Demokratııalyq partııa basshysy Janbolat Mamaıdyń ustalǵany týraly habarlar tarady. Degenmen bul kezde kóshege shyqqan halyqtyń sany anaǵurlym kóbeıip, arnaıy jasaqqa da, áskerılerge de boıbermeıtin jaǵdaıǵa jetken. Halyq B. Momyshuly kóshesimen júrip, kólik júrisine kedergi keltirdi. Bul kezde sherýdi basýǵa kelgen áskerı tehnıka kóterilisshilerge shamasy jetpeıtinin túsinip, keri burylyp ketip jatty. Al, ár sekýnd saıyn kúsh alyp jatqan sherýshiler qala ákimdigin betke aldy.
Túngi saǵat 23.00 shamasynda sherýshiler qala ákimdigi aldyndaǵy alańǵa jınaldy. Sátbaev kóshesiniń joǵarǵy jaǵynda, ıaǵnı Nazarbaev kóshesi tusynda áskerı tehnıka men áskerıler turdy. Sol jerden túsirip, áleýmettik jeliden taratyp jatqa vıdeodan sherýshilerdiń bir-birin tyńdamaı, baqylaýdan aıyrylyǵanyn kórýge bolady. Biri «bılikke óz talabymyzdy qoıaıyq» dep jatsa, endi biri áskerılerge shabýyl jasaýǵa talpynyp jatty. Bul kezde sherýshilerdiń bir bóligi ákimdikke basyp kirip, «ákımat nash» degen vıdeolaryn taratyp jatqan edi. Arada sút pisirimdeı ýaqyt bolǵanda tarsyldaǵan, jarylǵan daýystar shyǵyp, aınalany kók tútin basty. Bul sherýdi tarqatý úshin áskerıler jarǵan jaryq-shýly granata bolyp shyqty. Kóp uzamaı halyq gazdy tútinnen qashyp, jan-jaqqa tarap ketti.
Sherýshiler alańnan ketisimen arty tártipsizdikke ulasty. Olar kóshe boıyndaǵy polıtsııa kólikterin órtep, saýda úılerin tonaı bastady. Ásirese Abaı, Tólebı, Nazarbaev dańǵyldary boıyndaǵy saýda úıleri men bank bólimsheleri, lombardtar men bankomattar tonalǵan. Buzaqylar Abaı kóshesindegi Ulttyq kitaphananyń terzelerin syndyryp, esigin qıratyp ketken. Sondaı-aq qaladaǵy birneshe janarmaı beketi tonaldy, sondyqtan ózge beketter de jumysyn toqtatqan.
Tótenshe jaǵdaı
5 qańtarda Prezıdent Almaty men birneshe óńirde Tótenshe jaǵdaı jarııalap, túngi saǵat 23.00-den tańǵy 07.00-ge deıin komendanttyq saǵat engizildi. Tańatpastan qala ákimi Baqytjan Saǵyntaevtyń úndeýi jarııalandy. Onda qala tolyǵymen baqylaýda ekeni aıtyldy. Alaıda, bul kezde B. Momyshuly men Tólebı kósheleriniń qıylysynda áskerılerdiń sherýshilerdi taratyp jatqany týraly vıdeolar jelide áli de tarap jatqan edi. Arada 1-2 saǵat ótkende Momyshuly kóshesi boıynda buzaqylardyń áskerılerdi uryp-soǵyp, olardyń tehnıkalaryn basyp alǵany týraly vıdeolar shyǵa bastady. Túski saǵat 14.00 shamasynda on myńdaı adamnyń, onyń ishinde qarýlanǵan adamdardyń qala ákimdigine shabýyl jasap jatqany habarlandy. Keıin ákimdik pen Prezıdent rezıdentsııasy, prokýratýra órtke orandy. Sondaı-aq Almatydaǵy halyqaralyq áýejaı da búlinip, jumysyn toqtatqany belgili boldy. Jaǵdaıdyń kúrt shıelenisýinen qalada ınternet óshirildi. Resmı aqparattar tek telearnalar arqyly berildi.
Quqyqqorǵaý organdarynyń qaýqarsyzdyǵyn baıqaǵan buzaqylar ákimdik ǵımaraty mańynda ornalasqan «Habar», Qazaqstan, Mır, KTK, Eýrazııa telearnalarynyń ǵımaratyna shabýyl jasap, tehnıkalaryn qıratyp, ǵımarat ishin órtegen. Qazaqstan telearnasynda bolǵan kúzetshilerdiń aıtýynsha, basbuzarlar telearna arqyly tikeleı efırge shyqpaqshy bolǵan. Oǵan múmkindik bolmaǵan soń, ǵımarat ishin órtegen. Sondaı-aq polıtsııa qyzmetkerleri Kóktóbe telemunarasyn sodyrlar shabýylynan qorǵap qalǵany málim boldy.
Qaladaǵy qarý satatyn dúkenderdi typ-tıpyl etken búlikshiler polıtsııa qyzmetkerlerine qarsy oq atyp, keıin kóshede ketip bara jatqandarǵa beı-bereket oq atqan. Odan bólek órtti óshirýge kelgen órt sóndirýshilerdiń kóligi, kommýnaldyq qyzmet kólikterin basyp alyp, ákimshilik ǵımarattaryna basyp kirý maqsatynda qoldanǵan. Keıin bul kólikterdiń barlyǵy órtke orandy. Dúrbeleń kezinde TJD-niń 18 tehnıkasy zaqymdalǵan, onyń 5-ýi tolyǵymen órtenip ketken.
Keshke qaraı nómirsiz kólikter qarasy kóbeıip, saýda oryndary qaıta tonala bastady. Qala ortasyndaǵy «Zańǵar» (TsÝM) saýda orny búlinip, ishindegi altyn, qıim-keshek, smartfon, tehnıka ónimderi túgeldeı tonaldy. Kóshe boıyndaǵy jarnama bannerleri men jol boıyndaǵy beıbit halyqtyń birneshe kóligi búlingen.
Dúrbeleń
Qańtardyń 6-sy kúni qalada antıterrorlyq operatsııalar jalǵasyp jatty. Sherýshiler ishinde arnaıy daıyndyqtan ótken terrorısterdiń bolǵany málim boldy. Oǵan qosa qalada 2 polıtseıdiń basy kesilgeni, onshaqty áskerı men quqyqqorǵaýshynyń qaza tapqany aıtyldy. Resmı málimette, sodyrlar qarý dúkenderin tonap, qalanyń ár aýdanyndaǵy polıtsııa basqarmalaryna shabýyl jasaǵany, polıtsııa olarǵa qarsylyq kórsetip jatqany aıtyldy.
Sondaı-aq sodyrlar №1 jáne №7 qalalyq aýrýhanany qorshaýǵa alǵany týraly málimet tarady. Odan bólek buzaqylar medıtsınalyq jedel járdem kóligin basyp alyp, qıratqany belgili boldy.
Bul kezde qalanyń ózge bóliginde qarapaıym turǵyndar bankomattardy aralap, qolma-qol aqsha izdep júrgen edi. Internetti óshirgen soń dúkenderdiń barlyǵy tek qolma-qol aqsha qabyldap jatty. Al, dúkenderde nan, un, basqa da azyq-túlik taýsylyp, halyq ábigerge tústi. Quddy bir 1990 jyldar qaıtyp kelgendeı, kez-kelgen dúken aldynda uzyn-sonar kezek paıda boldy.
Al, tústken keıin Almaty qalasy Komendatýrasynyń aqparat ortalyǵy eki aýrýhana terrorısterden azat etilgenin málimdedi. Oǵan qosa qalalyq Polıtsııa departamentine shabýyl jasaǵan onshaqty sodyrdyń kózi joıylǵanyn habarlady. Qala ákimdiginiń ǵımaraty men áýejaı áskerılerdiń qolyna ótkeni belgili boldy. Degenmen, qalada antıterrorlyq operatsııalar júrip jatqany telearnalar arqyly habarlanyp, halyqqa úıde otyrý usynyldy. Arnaıy operatsııa barysynda «Almaty» telearnasynyń qyzmetkeri Murathan Bazarbaev qaza taýyp, onyń áriptesi jaralandy.
Úreı
Qańtardyń 7-si kúni qala tolyqtaı áskerılerdiń baqylaýyna alyndy. Qala ákimdigi men ortalyq alańdy áskerıler qorshaýǵa alǵan. Áskerıler ákimdik ǵımaratyna shabýyl jasaǵan 70 lańkes pen dúkenderdi tonaǵan 30 urlyqshynyń ustalǵanyn habarlady. Oǵan qosa búlikke qatysqan 2 myńnan astam adam ustalǵan. Al, quqyqqorǵaý organdary men áskerılerdiń 18 qyzmetkeri qaza taýyp, 748 polıtsııa jaraqat alǵan.
Qala ishinde órtengen kólikterdiń qańqasy áli de jatyr. Bank, saýda oryndary, janarmaı beketteri jumysyn toqtatqan. Qoǵamdyq kólikterdiń jumysy da toqtaǵan. Qala ortalyǵynda kóshege shyǵyp, serýendeıtin adamdar qarasy da azaıǵan. Balalar men jastar joq, tek dúken aralap, azyq-túlik izdep júrgen eresek adamdar ǵana. Kóbiniń boıynda úreı bar, «ana kóshe boıy tynysh pa eken» dep bir-birinen jón surasqan adamdar.
Búlik shyqqan jerlerde turatyn adamdardan oqıǵanyń qalaı bolǵanyn suraýǵa tyrystyq. Ózin Sálıma dep tanystyrǵan áıel Naýryzbaı batyr men Sátbaev kóshesiniń qıylysyndaǵy jataqhanada turady eken. Búlikshiler dál osy kósheniń qıylysynda 3 kólikti órtep jibergen.
Bastapqyda sherýshiler osy kóshemen ákimdik ǵımaratyna qaraı ótti. Olardyń qatary óte kóp edi. Biz syrtqa shyqpaı, úıde otyrdyq. Birer sátte olar keri qashty jáne jol boıyndaǵy kólikterdi órtedi. Osy kezde biz qorqyp kettik. Adamnyń kóptiginen órt sóndirýshiler jete almady, sherýshiler oǵan kedergi keltirdi. Erteńinde halyq taǵy jınalyp, ákimdik ǵımaraty jaǵynda atys daýystary estildi, keıin aınalany kók tústin basty. Qazir kerekti azyq-túlikti alýǵa ǵana dalaǵa shyǵamyz, óte qorqynyshty, – deıdi kýáger.
Qańtardyń 4-nen 5-ne aýǵan túngi saǵat 24.00 shamasynda búlikshiler Abaı-Seıfýllın kósheleri boıyndaǵy bank bólimsheleri men dúkenderdi qırata bastady. Olardyń jartysy jaıaýlatyp júrse, taǵy bir bóligi kólikpen júrdi. Kóliktiń bagajyna 5-6 adamnan otyryp alǵan. Olar sózge toqtaıtyn adamdar emes, aldyndaǵynyń bárin jaıpap kele jatqan daýyldaı boldy. Bárin terezeden baqylap turdym, arasynda álgileler atqan oq qańǵyp kep tıip júrmesin dep oılap qoıamyn. Olardyń qandaı maqsaty bolǵanyn bilmeımin, biraq óz qalamyzdy bulaı búldirýge bolmaıdy,-deıdi qala turǵyny.
Qalada taksı bolyp kúneltip júrgen Serik esimdi azamat aınaldyrǵan birneshe kúnde Almaty turǵyndaryn tanymaıtyn jaǵdaıǵa jetkenin aıtady.
Mynaý ne masqara bolyp ketti? Emin-jarqyn kúlip júrgen halyq bir-birine qas bolyp shyǵa keldi. Túsinemin, qymbatshylyq, taǵy basqasyn aıtyp kóshege shyqty. Biraq, polıtseıdiń basyn kesip alyp, jedel járdem qyzmetine shabýyl jasaıtyndaı ne kún týdy basymyzǵa. Qazir qaladaǵy janarmaı beketteriniń bári jabyq. Bári kólikteriniń nómirin alyp tastap urlyq jasap júr. Jabyq turǵan birneshe janarmaı beketinen benzın urlap jatyr, bul durys emes. Keshe birneshe qarýly adam Tólebı kóshesinde órt sóndirý kóligin basyp alǵan, onyń megalkasyn jaǵyp kóshemen ary-beri júr. Onyń artynan nómiri joq onshaqty kólik erip júr. Qazir qalada polıtsııa kóligi kórinbeıdi, kórse órteıdi olardy,-deıdi ol.
Qalany aralap shyqqanda baıqaǵanymyz kóptegen kóshede baǵdarsham isten shyqqan. Sergek, basqa da kameralar búlingen. Memlekettik tirkeý nómirin alyp tastap, júıitkip júrgen kólikter barshylyq.
Jaǵdaı ońala bastady
Qańtardyń 8-de qaladaǵy jaǵdaı ońala bastady. Qalada atys daýystary azaıdy. Dúkenderge azyq-túlik jetkizilip, uzyn-sonar kezek azaıdy. Internettiń joqtyǵyna qaramastan Kaspi bank, Halyk bank mobıldi qosymshalary jumys isteı bastady.
Degenmen, teledıdar arqyly qalada qarýly banda quramyn ustaý operatsııasy áli de jalǵasyp jatqany habarlanyp, halyqty úıden shyqpaýǵa shaqyrdy. Odan bólek qalanyń birneshe kire berisine blok-beketter qoıylyp, tekseris kúsheıtildi. Qaladan shyǵyp bara jatqan kóliktiń barlyǵy tekserile bastady. Sondaı-aq, PD-ti Qalqaman yqsham aýdanyndaǵy TJO-nyń birinde bandalyq top ustalǵanyn habarlady. Ol jerden qarý arsenaldary men dúkenderde tonalǵan tehnıkalar tabylǵan.
Sondaı-aq tús aýa Almaty ákimi qalany qalpyna keltirý boıynsha jıyn ótkizip, naqty tapsyrmalar berdi.
Oǵan qosa qaladaǵy eriktiler, Kúres federatsııasynyń basshysy Dáýlet Turlyhanov bastaǵan sportshylar da qaladaǵy quqyqqorǵaý organdaryna kómektesip, qalany qalypqa keltirý jumystaryna daıyn ekendikterin málimdedi. Alaıda, PD-ti qaladaǵy jaǵdaıdyń áli de kúrdeli ekenin, azamattardyń ómirine qaýip tónip turǵanyn málimdep olarǵa kóshege shyqpaýǵa keńes berdi.
Túnde komendanttyq saǵat bastalar aldynda qalada dabyldy sırena oınap, halyqtyń kóshege shyqpaýyna belgi beriledi.
Qazirgi kórinis
Qańtardyń 9-da qaladaǵy jaǵdaı birqalypty. Qala ákimdigi búgin iri azyq-túlik dúkenderiniń bir bóligi jumysyn bastaıtynyn málimdedi. Kommýnaldyq qyzmet búlikten keıingi kósheni tazartýǵa kirisip ketti. Qalada burynǵydaı ınternet joq. Alaıda Kaspi bank, Halyk bank mobıldi qosymshalary arqyly aýdarymdar men tólem jasaýǵa bolady.
Polıtsııa departamenti telearnalar arqyly qalada qarýly bandaǵa qarsy operatsııalar jalǵasyp jatqanyn málimdep jatyr. Kóshede adamdar qarasy az.