Almatylyqtar «Alash Ordanyń» 100 jyldyǵyn atap ótti

Foto: None
ALMATY. QazAqparat - Almatyda Alash Ordanyń 100 jyldyǵyn merekeleý aıasynda «Alash Orda jáne ult-azattyq ıdeıasy» atty ǵylymı-praktıkalyq konferentsııa  ótti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Aıtýly sharany ashqan Almaty qalasynyń ákimi Baýyrjan Baıbek  20 ǵasyrdyń basynda «Alash» qozǵalysy qaıratkerleriniń táýelsizdik úshin kúreskenin atap ótti.

«Sol kezdegi qazaq ıntellıgentsııasy táýelsizdikke jetýdiń strategııasy men taktıkasyn jasaýǵa uıytqy boldy. «Alashtyqtar» óz armandarynyń oryndalatynyna sendi jáne halyqty birlik pen Táýelsizdikke shaqyrdy. Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev óziniń «Tarıh tolqynynda» atty kitabynda: «18-19 ǵasyrlarda Qazaq handyǵy qulaǵannan keıin qazaqtardyń aryndy rýhy burq etip syrtqa shyǵýdyń ártúrli joldaryn qarastyrdy. Sol kezde qazaqtarda óz memleketin qurý úmiti taǵy da oıana bastady. Alashordanyń kósemderi Álıhan Bókeıhanov, Ahmet Baıtursynov, Mirjaqyp Dýlatov jáne basqalar boldy dep atap ótken edi», - dedi B. Baıbek. 

Osydan týra 100 jyl buryn, ıaǵnı 1917 jyldyń 21-26 shildesi aralyǵynda Orynbor qalasynda Jalpyqazaq sezi shaqyrylyp, sol kezeń úshin eń ózekti degen máseleler sezd delegattarynyń talqysyna usynyldy. Tóraǵasy - Halel Dosmuhamedov, tóraǵa serikteri - Ahmet Baıtursynuly, Álmuhamed Kótibarov, hatshylary - Mirjaqyp Dýlatov, Aqylbek Seıitovter bolǵan bul sezde «Alash» ulttyq-demokratııalyq partııasynyń irgesi qalanyp, memlekettiń táýelsizdigin aıqyndaıtyn eń ózekti máseleler sóz boldy.

Artynsha, 21 qarashada «Alash» partııasynyń baǵdarlamasy «Qazaq» gazetinde jarııalandy. Onda Qazaq avtonomııasyn qurý jaıly aıtylǵan edi. Ókinishke oraı, Alash arystarynyń arman-murattary sol kezeńdegi tarıhı jaǵdaılarǵa baılanysty júzege aspaı qaldy. Tek HH ǵasyrdyń sońynda, ıaǵnı, 1991 jyly Táýelsiz Qazaqstan Respýblıkasy quryldy.

«Búgingi kúni biz ulttyń taǵdyryna, onyń kóshbasshylary men jalpy halyqqa ár dáýirdiń júkter mindeti men talaby árqıly bolyp keletinin aıqyn sezinip júrmiz. Alash arystarynyń asqaq armandarynyń júzege asqanyn, Qazaqstannyń táýelsiz el bolǵanyn kórý baqyty myna otyrǵan Sizder men bizdiń mańdaıymyzǵa jazylypty. Zamana kóshin aıqyn sezinip, tarıhı múmkindikti meılinshe tıimdi paıdalanýǵa baǵyttalǵan Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy sol Alash qaıratkerleriniń kóksegen armandarynyń iske asýynyń kórinisi, olardyń óshkeniniń janǵany», - dep qorytyndylady sózin ákim.

Shara aıasynda Alash qozǵalysyna arnalǵan saltanatty kesh uıymdastyrylyp, oǵan mádenıet pen óner ókilderi, qoǵam qaıratkerleri, jastar jána basqalary qatysty.

Seıchas chıtaıýt