Almatyda Jeńistiń 76 jyldyǵyna arnalǵan vırtýaldy kórme ashyldy
Ekinshi dúnıejúzilik soǵysynyń 76 jyldyǵyna arnalǵan vırtýaldy kórmege qazaqstandyq jáne keńestik sýretshilerdiń soǵys taqyrybyndaǵy tańdaýly týyndylary qoıyldy.
Kórmede ózderiniń áskerı mindetin adal ótep, urysta kórsetken erlikteri men qaharmandyqtary úshin medal jáne ordendermen marapattalǵan, kópshiligi jaraqat alǵan sýretshilerdiń eńbekteri bar.
«Olardyń úlesine tıgen soǵystyń surapyl kúnderi men qıyn-qystaý jaǵdaılardy baıandaıtyn soǵys taqyryby beıbit ómirge aralasqannan keıin uzaq ýaqyt boıy olardyń shyǵarmashylyǵynan oryn aldy. Olar kórgenderi men basynan keshkenderin qaǵazǵa túsirýdi bolashaq urpaq aldyndaǵy boryshy dep sanady. Degenmen de, soǵys olardyń týǵan ólkesiniń tabıǵaty men beıbit ómirdiń sulýlyǵyna degen qushtarlyqtaryn arttyra berdi», - deıdi kórmeniń kýratory Erkejan Omarova.
Onyń aıtýynsha, soǵys jyldaryndaǵy kórkem álemde grafıka ónerine erekshe oryn berildi. Úgit-nasıhat pen patrıottyq plakattar, kómirmen nemese qaryndashpen salynǵan sýretter halyqqa dem beretin, shabyttandyratyn jáne janashyr bolǵan barlyq azamattardyń, áskerılerdiń bet-álpetin, jaýyngerlik kórinisterge jyldam jaýap qaıtarýǵa jáne sýretteýge múmkindik berdi. O. Vasılev «UOS kúnderi» (1957), A. Alekseevtiń «Máskeý 1941» toptamasynyń grafıkalyq paraqtary, R. Gorelovtyń «Kreml shabýyly» (1957), V. Lınkor Bıbıkovtyń Ońtústik aılaqtaǵy «Sevastopol» (1947) aýyr soǵys shaıqastary beınelengen.
Sonymen qatar, vırtýaldy kórmeden sýretshi, jazýshysy, keskindemeshi M.Hıtahýnovanyń «Dala lageri, «Maıdanǵa nan», «Keńes Odaǵynyń Batyry Sergeı Lýganskııdiń portretin» kórýge bolady.
«Vırtýaldy kórmede, onyń ishinde Á. Qasteev atyndaǵy QR MÓM shetel óneri qorynan týyndylar, Baltyq jaǵalaýy, Belarýs, Ýkraına, Orta Azııa, Reseı – Keńes respýblıkalarynyń keskindeme jáne grafıka shyǵarmalary da usynylǵan. Qıyn kezeńdegi oqıǵalardyń shejiresi, búginde kınematografııada, fotomaterıaldarda jáne soǵys batyrlarynyń portretterin máńgilikke qaldyrǵan sýretshilerdiń týyndylarynda, shyǵarma avtoryn alańdatqan sezimder men oılar sol qıyn kezeńniń derekti kýágeri bolyp qalady. Kórmeni mýzeıdiń Youtube kanalynan jáne áleýmettik paraqshadan kórýge bolady», - dep qosty Erkejan Omarova.