Almatyda jaldamaly páter baǵasy nelikten qymbattady
Ótken jyly dál osy kezeńde Almatydan bir bólmeli páterdi 110 000 teńge jaldaýǵa bolatyn edi. Eki bólmeli - 200 000 teńge bolsa, úsh bólmeli baspananyń ıeleri aıyna orta eseppen 250 000 teńge suraıtyn. Bıyl bul baǵa birshama qymbattady. ıAǵnı, qazirgi tańda atalǵan shahardyń ortalyq aýdandarynan bir bólmeli úı jaldaý úshin qaltańyzda 150 myń teńge qarajatyńyz bolýy kerek. Bul oraıda, eń kóp suranysqa ıe eki bólmeli páterlerdiń quny jyl basynan beri 25 paıyzǵa kóterilip, búgingi baǵasy 250 myń teńgeden bastalady. Al úsh bólmeli úılerdi orta eseppen 319 myń teńgege jaldaı alasyz.
Aǵymdaǵy jyly negizinen Almatynyń Medeý, Bostandyq jáne Almaly aýdandaryndaǵy páterlerdiń baǵasy qymbattaǵan. Bul qala ortalyǵyna jaqyn aýmaqtar. Buǵan qosa, shahardaǵy elıtalyq sanattaǵy úıler de osy jerlerden oryn tepken. Atalǵan úsh aýdannan úı jaldaý baǵasy bir aıǵa 250 myń teńgeden bastalady. Al, ózgelermen salystyrǵanda Naýryzbaı aýdanynda baǵa birshama arzan. Degenmen bul aýmaqta ornalasqan páterlerdi kóbi almaıdy. Óıtkeni, ol - qala ortalyǵyna alys.
Ekonomıst Maqsat Halyq osy aıdaǵy baǵanyń kúrt ósýi - jańa oqý jylymen baılanysty ekenin alǵa tartty. Onyń paıymynsha, tamyzdyń ortasynan bastap Almatyǵa keletin stýdentter kóbeıedi. Sondyqtan, páter ıeleri bul utymty sátti utqyr paıdalanady.
Jalpy, jyl saıyn ekinshi megopolıstiń joǵary oqý oryndarynda bilim alatyn stýdentterdiń 70 paıyzy aýyl-aımaqtan keletinder. Tıisinshe, suranys artyp, baǵa sharyqtaı bastaıdy.
«Jaldamady páterlerdiń tamyz aıynda erekshe qymbatshylyqqa ushyraıtyny qalypty úrdis bolyp tur. Bul negizinen Almatyǵa oqýǵa keletin jastardyń ýaqytymen tuspa-tus keledi. Buǵan qosa, páter ıeleri baǵany sebepsiz kóterip alady. Jalgerlikpen aınalysatyn adamdar kóbine tamyz aıyna deıin úılerin bosatyp, daıyndap otyrady. Óıtkeni, osy ýaqytta stýdentterdiń kelip, páter izdeıtinin biledi. Suranys pen tapshylyq bolatynyn eskerip, baspana ıeleri qundy kóterip, odan túsirmeı ustap turady», - dep baǵanyń ósýine áser etken faktordy atady Maqsat Halyq.
Ekonomıst pikirinshe, jaldamaly páter qunynyń kóterilýine memleket tarapynan beriletin sýbsıdııa sharasy da áser etti.
Aıta keteıik, bıyl mamyr aıynan bastap áleýmettik az qamtylǵan jáne kedeılik sheginde kún kórip jatqan turǵyndarǵa jaldamaly páter baǵasynyń bir bóligin ótep berý mehanızimi engizildi.
Bul baǵytta tyńnan túreń salyp jatqan tek Qazaqstan emes. Mundaı júıe halyqaralyq tájirıbede burynnan bar. Máslen, álemniń damyǵan elderinde jalǵa beriletin baspana naryǵy aıtarlyqtaı damyǵan jáne ol jalpy turǵyn úı qorynyń 30 paıyzyn quraıdy. Al Qazaqstanda bul kórsetkish bar bolǵany 1,9 paıyz shamasynda.
«Buǵan áserin tıgizip jatqan ekinshi másele bar. Ol – memleket tarapynan áleýmettik osal topqa jatatyn azamattarǵa páter jaldaý qunyn sýsıdııalaý. ıAǵnı, Úkimet baspananyń 50 paıyz shyǵynyn ótep beredi. El bıligi osyndaı sheshim qabyldaǵannan keıin, jaldaý quny taǵy da qymbattady. Bul - naryqtyq baǵanyń ósimine áser etip otyrǵan negizgi faktorlardyń biri. Bizdiń shendiler keıde jaqsy oılaıdy. Áleýmettik osal otbasylar men ózge de osyndaı sanattaǵy jandarǵa kómektesý nıeti jóndi. Desek te, ol naryqqa keri áserin tıgizip jatyr», - dedi ekonomıst.
Srapshy pikirinshe, baǵanyń ósýine janama áser etken faktordyń biri – shetelden kelip, elimizde JSN alyp jatqan azamattar sanynyń artýy.
«Páter baǵasynyń ósýine yqpal etken úshinshi faktor – Reseıden kelip jatqan adamdar sanynyń kúrt ósýi. Reseıden bizge bıznes ókilderi jáne qarapaıym turǵyndary kelip, jeke sáıkestendirý nómirlerin alyp jatyr. Osy oraıda, kelýshiler páterdiń jalgerlik baǵasyna múldem qarap jatqan joq. Birden kelip, qunyna qaramastan alyp jatyr. Osylaısha, naryqtaǵy suranysty arttyp jiberdi. Almaty qalasyndaǵy jalgerlik baǵanyń kóterilýi de osyǵan baılanysty bolyp otyr.
Eldegi ınflıatsııanyń da jalgerlik páter baǵasynyń ósýine janama sebebi bar. Ásirese, bizge Reseıden keletin kóp taýar túrleriniń shektelýi saldarynan, Qazaqstan olardy ózge elderden tasymaldaı bastady. Sol jol shyǵyndaryna baılanysty qymbatshylyq oryn alyp jatqany jasyryn emes. Syrttan tasymaldanyp jatqan taýarlar negizinen – turmystyq hımııa ónimderi. Al, azyq-túlik ózimizde de burynnan bar. Degenmen elimizge biraz ýaqyt qanttyń, bıdaıdyń kelmeı qalǵany Qazaqstandaǵy baǵanyń ósýine septigin tıgizdi. Óıtkeni, Reseı bıdaıy bizdikine qaraǵanda, áldeqaıda arzan bolady eken. Tıisinshe, odan arzan un, arzan nan shyǵatyn. Endi ol kelmeı qalyp edi, baǵa ósip ketti.
Sonymen qatar, biz kóptegen qurylys materıaldaryn Reseıden alyp keletinbiz. Ol taýarlar shektelip jatqan joq. Áli de tasymaldap jatyrmyz. Biraq rýbl men teńgege baǵamyndaǵy alashaqtyqqa baılanysty kórshi el taýarlary qymbat bolyp ketti. Osy oraıda, tilkeleı Reseıden ákelinetin qurylys materıaldarynyń baǵasy ósip, páterderdiń de sharshy metr quny kóterildi», - deıdi Maqsat Halyq.
Ekonomıst bul baǵa taıaý ara túspeıtinin jetkizdi. Onyń aıtýynsha, elde aýqymdy ekonomıkalyq daǵdarys bolmaı, jaldamaly páter quny arzandamaıdy. Óıtkeni, daǵdarys kezinde baspanasyn qomaqty qarjyǵa berip, kásibin dóńgeletip otyrǵan azamattar jyljymaıtyn múlikke aqsha salýdy toqtatady. Sol sátte suranys tómendep, baǵa túsedi. Alaıda, sarapshy boljamynsha, jaǵdaı osy stsenarıımen órbise, onda qunnyń jaqyn arada quldyraı qoıýy múmkin emes.