Almatyda ult tarıhyn ulyqtaǵan eńbekter jaryq kórdi

NUR-SULTAN. QazAqparat - Qazaq ulttyq qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetinde «Uly dala tarıhy» atty oqýlyq jaryq jaryq kórdi. Bul jaıynda atalǵan oqý ornynyń baspasóz qyzmetinen málim etti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Rýhanı jańǵyrý» jáne «Uly dalanyń jeti qyry» baǵdarlamalary aıasynda shyqqan ǵylymı eńbek eki kitaptan turady. Oqý quralynda Uly dala tarıhynyń ejelgi dáýirden XX ǵasyrdyń basyna deıingi kezeńdegi oqıǵalary men qubylystary jáne rýhanı mádenıet aıasyndaǵy ulttyq qundylyqtar máselesi qamtylǵan.
«Jastarǵa tól tarıhymyzdyń shynaıy betterin ashyp berý úshin usynylyp otyrǵan bul oqýlyqtyń ózindik erekshelikteri bar. Atap aıtqanda, «Uly dala tarıhy» Qyzdar ýnıversıtetiniń bilim berý baǵdarlamasy boıynsha 1-kýrs stýdentterine oqytylatyn elektıvti pánge arnalǵan qazaq tilinde jaryq kórgen alǵashqy oqý quraly. Ol tıptik baǵdarlama negizinde daıyndalyp, arnaıy ǵylymı ádistemelik saraptamadan ótkizilgen», – deıdi kitap avtorlarynyń biri, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Erdáýlet Berlibaev.
Oqýlyqtyń hronologııalyq aıasy Qazaqstan tarıhy boıynsha qalyptasqan tarıhı kezeńdermen anyqtalǵan. Degenmen tarıhı kezeńderdegi ulttyń ózindik ereksheligin aıǵaqtaıtyn oqıǵalar men qubylystarǵa basa kóńil aýdarylǵan. Sondaı-aq avtorlar oqıǵalar men kórinisterdi qazirgi zamanmen jáne shynaıy qoǵamdyq ómirmen baılanystyrýdy basty nazarǵa alypty. Óskeleń urpaqtyń tarıhı sanasyn, otanshyldyq sezimin qalyptastyrýdyń jáne memlekettik saıasatty qoldaýdyń ózindik ıdeologııasy men ıdeıasy da qamtylǵan.
Aıta keterligi, ótken oqý jyly Qazaq ulttyq qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń oqý úderisine «Uly dala tarıhy» páni engizilgen bolatyn. Tańdaý pániniń maqsaty – Qazaqstannyń ejelgi dáýirden XX ǵasyrdyń basyna deıingi kezeń tarıhyn stýdentterge júıeli túrde oqytý, Shyǵys pen Batys mádenıetteriniń dıalogy aýqymyndaǵy búgingi Uly dala tarıhynyń qaıtalanbas ereksheligi men mańyzdylyǵyn anyqtaıtyn ǵylymı tujyrymdardy zerdeleý. Pán 15 taqyryptan turady. Taqyryptarda «Uly dala tarıhy» páni jáne onyń rýhanı jańǵyrý men tarıhı sanany qalyptastyrýdaǵy orny, Túrki mádenıetiniń dúnıetanymdyq máni jáne kóshpendilerdiń álemdi túısinýiniń erekshelikteri, Uly Jibek joly, qazaq halqynyń etnogenezi men ulttyq kody týraly tyń derekter qamtylǵan. Sonymen qatar Uly daladaǵy táýelsizdik úshin kúres, ulttyq birlik pen biregeılik ıdeıalary, áskerı ónerdiń qalyptasýy men damý evolıýtsııasy jáne Uly dalanyń uly tulǵalary jaıyndaǵy irgeli zertteý eńbekter de toptastyrylǵan.
«Pándi oqytý barysynda ulttyń ózindik ereksheligi men baı rýhanı tarıhyn aıǵaqtaıtyn oqıǵalarǵa jete nazar aýdarylady. Babadan balaǵa mıras bolǵan uly murany qadirleý, ony saqtaı otyryp, óz úlesińdi qosyp, damytý jáne keıingi urpaqqa amanat etip tabystaý sııaqty asyl qasıetter osy pán sheńberinde júzege asyrylady. Bul bastama – bolashaq mamandardyń bilim deńgeıin kóterýmen qatar, memlekettilikti nyǵaıtý, jańa qazaqstandyq patrıotızm men ulttyq qundylyqtar negizinde tarıhı sanany qalyptastyrý syndy ómirsheń ıdeıalardy júzege asyrýǵa septespek», – deıdi oqý ornynyń ǵalymdary.