Almatyda sýǵa tarıf kóterilýi múmkin
«Qazirgi ýaqytta tarıf saıasatyn ózgertý qarastyrylýda. ıAǵnı, baǵasyn kóterý. Qoldanystaǵy tarıf jelilerdi jańǵyrtýdy qarjylandyrýdy qamtamasyz ete almaıdy. Qoldanystaǵy tarıf jylyna dıametrine qaraı 25 shaqyrymǵa deıin ǵana jelini qaıta qurýǵa múmkindik beredi. Negizi 100 shaqyrymnan astam jelini qaıta jańǵyrtý qajet. ıAǵnı, bul qarajat tarıfte qarastyrylýy tıis. Tarıfter osy jyldyń ishinde kóteriledi. Esepteý, tarıfti ózgertý boıynsha normatıvtik-quqyqtyq bazaǵa ózgertýler engizý jumystary bastaldy. Málimetterdi sál keıinirek jarııalaımyz, bul óte mańyzdy másele», - dep jaýap berdi spıker jýranalısterdiń saýalyna.
Budan bólek, ol Qazaqstannyń basqa óńirlerimen salystyrǵanda Almatyda sýmen jabdyqtaý tarıfi eń tómengilerdiń biri ekenin atap ótti.
«Qazir bir tekshe metr úshin tarıfi 48 teńge +/- birneshe tıyn. Bul eldegi eń tómengi kórsetkishterdiń biri. Bul rette qalada jeke sýmen jabdyqtaý uıymdary bar, olardyń tarıfi 77 teńge, sý úshin 160 teńge tóleıtinder bar», - dep atap ótti Іlııas Qazıev.
«Almaty sý» memlekettik kommýnaldyq kásipornynyń resmı ókili Serik Shaǵyrov sońǵy 9 jylda tarıf kóterilmegenin tilge tıek etti.
«2014 jyly bir tekshe metri 65 teńge bolsa, qazir 48 teńge. Osy ýaqyt aralyǵynda aıtarlyqtaı tómendegenin baıqaýǵa bolady. Jalpy, eseptegish quraly bar almatylyq otbasy sý men kárizge orta eseppen 400-500 teńge tóleıdi. Bul az soma. Halyqqa úlken salmaq túspeýi úshin túrli nusqalar ázirlenýde», - dep qosty ol.