Almatyda Mánshúk Mámetova oqyǵan mektepte batyrdyń músini ashyldy
Saltanatty sharaǵa ostavkadaǵy polkovnık, Almaty qalasynyń Qurmetti azamaty, kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri, Mánshúk Mámetovanyń maıdandasy Sultan Súleımenuly Jıenbaev, Mánshúk Mámetovanyń maıdandasy, 100-batalonnyń telefonısi, QazKSR Halyq aǵartý isiniń úzdigi, Bilim berý men pedagogıka salasyndaǵy eńbegi úshin Ybyraı Altynsarın medaliniń ıegeri atanǵan Bekbosyn Isataıuly Kereev, Mánshúk Mámetovanyń sińlisi Aıman Mámetova qatysty.
Músin avtory - Tileýberdi Bınashev.
Aıta ketý kerek, Keńes Odaǵynyń Batyry Mánshúk Mámetova bul mektepte 1931-38 jyldary bilim alǵan bolatyn.
Atalǵan mektepten maıdan alańyna mektep dırektory Gennadıı Zvantsev bastaǵan 120 oqýshy men oqytýshy attanǵan. Solardyń ishinen 3 adam: Vladımır Zasdko, Vladımır Breýsov, Mánshúk Mámetova Keńes Odaǵynyń Batyry atandy.
Mánshúk Mámetovanyń maıdandasy Sultan Súleımenuly Jıenbaev maıdan jyldaryn bylaı eske aldy.
«Mektep basshylyǵyna rızalyǵymdy bildirgim keledi. Ujym eshqashan Mánshúk qyzdy esten shyǵarǵan emes. Munda mýzeı ashty, eskertkish turǵyzdy, búgin músinin ashyp jatyr. Biz 100 brıgadanyń áskerıleri alǵys bildiremiz. Mánshúk maıdanǵa 6 ret suranyp, attanǵan. 18 jastaǵy qarshadaı qyz qalyń ottyń arasyna qoryqpaı baryp, jaraly sarbazdardy súırep shyǵatyn. Men eń alǵash jaralanǵanda ol meniń jaramdy tańyp, sanıtarlyq batalonǵa salyp jibergen. Bárimiz birge Nevel qalasynyń túbinde shaıqastyq. Mánshúk 21 jasynda jaryqshaq tıip kóz jumdy. Qazaqstannan barǵan 100 adamnyń tek 37-i ǵana tiri oraldy», - dedi ol.
Qarııanyń aıtýynsha, Mánshúktiń soǵysqa barǵandaǵy maqsaty 1937 jyly jazyqsyz atylyp ketken ákesin aqtap alý bolǵan eken.
Uly Otan soǵysy jyldarynda mektep dırektory Gennadıı Fadeevıch Zvantsev bastaǵan osy mekteptiń 120 oqýshysy men muǵalimi soǵys dalasyna attanǵan. Maıdanda kórsetken erligi úshin mektebimizdiń oqýshylary Vladımır Zasıadkoǵa, Vladımır Breýsovke, Mánshúk Mámetovaǵa Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi.
1978 jyly mektepte maıdan dańqyna arnalǵan mýzeı jasaldy. Mýzeıdi Mánshúktiń anasy Ámına Súleımenqyzy ashty.
1978 jyly qurylǵan mýzeı oqýshylardy otansúıgishtikke tárbıeleýde mańyzdy ról atqarady. Muǵalimder men oqýshylardyń óz qolymen jasaǵan murajaıy - Otan úshin opat bolǵan urpaqtyń aldyndaǵy paryzyn óteýdiń kórinisi ispettes. Qasyq qany qalǵansha jeri úshin kúresken batyrlarymyz bizdiń sanamyzda máńgilik jasaıdy.
Murajaıǵa Uly Otan soǵysy jyldaryndaǵy úshburysh hat, resmı qujattar, fotosýretter sııaqty ártúrli qundy eksponattar qoıylǵan. Bul jerde qarý, snarıad, ártúrli oqtar, soǵys bolǵan jerden ákelingen topyraq saqtaýly.