Almatyda kommýnaldyq turǵyn úı kooperatıvi qyzmetin toqtatady

Foto:
ALMATY. QazAqparat - 2023 jyldyń 1 shildesinen bastap PIK pen PITK zań boıynsha óz qyzmetin toqtatýǵa tıis, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Onyń ornyna menshik ıeleri basqarýdyń jańa nysanyn tańdaýy kerek. Mundaı nysandar bolýy múmkin:

1) múlik ıeleriniń birlestigi (MIB);

2) kóppáterli turǵyn úıdiń jaı seriktestigi (JS).

Jańa nysannyń burynǵy páter ıeleriniń kooperatıvi (PIK) nemese páter ıeleriniń tutyný kooperatıvterinen (PIKT) basty aıyrmashylyǵy bir úı-bir birlestik-bir shot shemasynda.

«Árbir úıdi basqarýdyń jeke tásilin kózdeıtin, sondaı-aq turǵyndarǵa aqsha túsimderi men olardyń jumsalýyn baqylaý múmkindigimen tek óz úıin kútip-ustaýǵa qarajat jınaýǵa múmkindik beretin qaǵıda. Shyn máninde, ár úıde tóraǵa jáne tekserý komıssııasy saılanady. Túbegeıli aıyrmashylyq – MIB tóraǵasy dál osy úıdiń turǵyny bolýy kerek. PIK pen PITK-de bul protsess bir tóraǵanyń basqarýyndaǵy úılerdiń kóptigine baılanysty múmkin bolmady. PIK jáne PITK ókilderimen kóppáterli turǵyn úıdiń turǵyndary men menshik ıeleriniń daýy boıynsha jınaqtalǵan oqıǵalardy taldaý basqarý nysanyn ózgertýdiń shuǵyl qajettiligin kórsetti»,- delingen qalalyq ákimdik taratqan habarlamada.

Almaty ákmidiginiń ókilderi atap ótkendeı, MIB pen JS arasyndaǵy negizgi aıyrmashylyq MIB – zańdy tulǵa, JS - zańdy tulǵa qurmaıtyn seriktestik. Basqa tustary prıntsıpıaldy emes jáne bastamashyl tobymen KPTÚ páterleri men turǵyn emes úı-jaılar ıeleriniń jınalysynda túsindiriledi.

Qazirgi ýaqytta Almatyda 8879 kóppáterli turǵyn úı bar, onyń 7129-y basqarýdyń jańa nysandaryna ótýge jatady.

«MIB qurý algorıtmi qarapaıym jáne úsh negizgi qadamnan turady: birinshisi-kvorýmy keminde 50% bolatyn turǵyndardyń jınalysyn uıymdastyrý; ekinshisi - tóraǵany, úı keńesin jáne tekserý komıssııasyn saılaý (jınalys hattamasyn júrgizý jáne qol qoıý qajet); úshinshisi - qujattardy HQKO-ǵa tapsyrý. MIB-ti memlekettik tirkeý 5 jumys kúni ishinde júrgiziledi»,- dep habarlady ákimdikten.

Buǵan deıin qala ákimi Erbolat Dosaev megapolıstegi úılerdiń 90%-dan astamy turǵyn úıdi basqarýdyń jańa nysandaryn qurǵanyn aıtty.

Eske salaıyq, keshe Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev elimizdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy jónindegi keńeste Múlik ıeleri birlestigi reformasynda qatty qatelikke urynǵan sııaqtymyz degen edi.


Seıchas chıtaıýt