Almatyda «Qamaly bekem,halqy qaısar - Otyrar» atty kórme ashyldy
Kórmege kelýshiler Otyrardyń kóne tarıhymen keńinen tanysýǵa múmkindik alady. Munda orta ǵasyr men Qazaq handyǵyna deıingi aralyqty qamtıtyn arheologııalyq materıaldar bar. Kórermender nazaryna shyny men mystan jasalǵan 200-ge jýyq jádiger qoıyldy.
Otyrar-álemdik órkenıette ózindik úlesi bar, tarıhy tereń, tabıǵaty kórkem, tósinde sulý Syr men erke Arys qatar aqqan, Uly Jibek joly boıyndaǵy qutty meken.
Sondaı-aq ejelgi zamannan-aq búkil shyǵysqa keńinen tanymal Úndi, Qytaı, Vızantııa, t.b. memlekettermen únemi ǵylymı, mádenı, ekonomıkalyq, dıplomatııalyq baılanystarda bolyp, qalalarynda ǵylym men mádenıet, saýda, óndiris, dalalarynda egin, mal sharýashylyǵy qatar damyǵan aımaq.
Tarıhı derekterge súıensek, Otyrardyń alǵashqy topografııalyq sulbasy 1903 jyly túsirildi.Otyrardy zertteý 1904 jyldary A.Klareniń basshylyǵymen júrgizilgen alǵashqy ǵylymı negizdegi qazba jumystarynan bastalady.
1947 jyly Ońtústik Qazaqstanda ornalasqan eskertkishterdi zertteý qolǵa alynyp, sol kezdegi Tarıh, arheologııa jáne etnografııa ınstıtýty men materıaldyq mádenıet ınstıtýtynyń Lenıngradtyq bólimi birlese otyryp Ońtústik Qazaqstan arheologııalyq ekspedıtsııasyn qurdy.
Otyrardaǵy arheologııalyq qazba jumystary men zertteýler nátıjesinde tabylǵan, tarıhı muralar ǵylymı-zertteý, mádenı-aǵartý jáne arheologııalyq eskertkishterdi qorǵaý mekemesi «Otyrar memlekettik arheologııalyq qoryq-mýzeıi» RMQK qorynda jınaqtaldy.
Kórme tórt bólimnen turady.
І-bólimde mýzeı qoryndaǵy arheologııalyq materıaldardyń erte ortaǵasyrlyq úlgileri ІІІ-VIII ǵǵ. tán túpnusqa jádigerler men derektik materıaldar quraıdy.
ІІ-bólimde Orta Azııa men Qazaqstannyń ońtústigindegi qala mádenıetiniń dáýirlegen kezindegi Otyrar, ıaǵnı ІH-HІІ ǵǵ. Otyrardyń tynys-tirshiligin baıandaıtyn eńbekter qorytyndylary men sol kezeńderden jetken arheologııalyq materıaldar jınaqtalǵan.
ІІІ-bólimde HІІІ ǵasyrdaǵy Otyrardaǵy dúrbeleń, mońǵol shapqynshylyǵy kezindegi Otyrardyń tirshiligi jáne osy kezeńderge tán jádigerler, ІV-bólimde Otyrardyń qaıta boı kóterýi. Bıleýshi Ámir -Temir dáýirinen bastap Qazaq handyǵy tusyndaǵy Otyrardyń damý kezeńderinen habar beretin biregeı, túpnusqa zattar men derekter qamtylǵan.