Almatyda dárigerler komaǵa túsken júkti áıeldi aman alyp qaldy

Foto:
ALMATY. QazAqparat - Almatylyq dárigerler jol apatynan keıin komaǵa túsken 35 jastaǵy júkti áıeldi aman alyp qaldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Almatydaǵy № 1 qalalyq klınıkalyq aýrýhananyń baspasóz qyzmetinen málim etkendeı, 35 jastaǵy almatylyq kelinshek 2022 jyldyń birinshi jeltoqsanynda 19 aptalyq júktilik merzimi kezinde basqa emdeý mekemesinen aýystyryldy.

«№ 1 qalalyq klınıkalyq aýrýhanasyna aýystyryldy jáne onyń jaǵdaıy bassúıek-mı jaraqaty men ortalyq júıke júıesiniń zaqymdalýyna baılanysty óte aýyr dep baǵalandy. Tynys alý fýnktsııalarynyń buzylýy, baýyr jetkiliksizdigimen jáne zár shyǵarý júıesiniń zaqymdalýymen birge qutqarý múmkindigi az boldy», - deıdi dárigerler.

Atalǵan medıtsınalyq mekemede úsh aı boıy em alǵan patsıent ártúrli beıindegi mamandardyń kópsalaly tobynyń muqııat baqylaýynda boldy.

№ 1 aýrýhanada jumys isteıtin Qazaqstan-Koreıa ońaltý medıtsınasy ortalyǵynyń bazasynda Ońtústik Koreıanyń Chhılgok aýrýhanasynyń Kenbýga ýnıversıtetiniń ońaltý salasyndaǵy mamandary men professorlar quramymen telemedıtsına sessııalary ótkizilgen.

Onyń barysynda qalpyna keltirý is-sharalarynyń tásili jáne osy patsıent úshin ońaltý perspektıvalary talqylandy.

«Dárigerlerdiń kúsh-jigeriniń arqasynda ońaltýdyń aıtarlyqtaı nátıjelerine qol jetkizildi: kóptegen organdardyń jetkiliksizdiginiń barlyq belgileri toqtatyldy, patsıent ózdiginen tynys alady, tamaqtanady, sóıleıtin boldy, aıaq-qol jáne qozǵalys fýnktsııalaryn qalpyna keldi. Jaǵdaıdyń kúrdeliligin, patsıenttiń jaǵdaıyn eskere otyryp, № 1 MKB emdeý shyǵyndarynyń kóp bóligin óz moınyna aldy»,- dep atap ótti emdeý mekemesiniń baspasóz qyzmeti.

Naýqastyń anasy aýrýhana mamandaryna alǵysyn aıtty.

«Uzaq emdeýden keıin qyzym jaqsaryp, aınalasyndaǵylarǵa jaýap bere bastaǵanda, qatty qýandym. Áýeli Qudaıǵa, sosyn № 1 aýrýhananyń barlyq medıtsınalyq qyzmetkerlerine, qalalyq qoǵamdyq densaýlyq saqtaý basqarmasyna alǵysymdy aıtamyn. Osyndaı óz isin biletin mamandardyń arqasynda ol ekinshi ret ómirge keldi. Al onyń dúnıege endi keletin sábıi ómir súrýge múmkindik aldy», - dep aǵynan jaryldy naýqastyń anasy.


Seıchas chıtaıýt