Almatyda Ahmet Baıtursynuly men Muhtar Áýezovti ulyqtaǵan konferentsııa ótti
Ulttyq kitaphana ǵımaratynda ótken alqaly jıynǵa Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli, Almaty qalasynyń ákiminiń orynbasary Arman Qyryqbaev, belgili qoǵam qaıratkeri Murat Áýezov, QR UǴA prezıdenti Murat Jurynov, TMU Aqsaqaldar keńesinen múshesi Ikram Adyrbekov, M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń dırektory Kenjehan Matyjanov, QR UǴA akademıgi Mámbet Qoıgeldıev, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Smaǵul Elýbaı, sondaı-aq zııaly qaýym ókilderi men tanymal ǵalymdar qatysty.
Taǵylymdy shara aıasynda, Alash qaıratkerleri, A.Baıtursynuly jáne M.Áýezovke arnalǵan arnaıy kórme uıymdastyryldy.
Basqosýdy Akademııa basshysy Darhan Qydyráli júrgizip otyrdy.
Alqaly jıyn aıasynda qos birdeı turǵyrly tulǵanyń mereıtoıyna oraı Halyqaralyq Túrki akademııasy ázirlep jaryqqa shyǵarǵan birqatar eńbekterdiń tanystyrý rásimi ótti.
Atap aıtqanda, Túrki akademııasy daıyndaǵan «Ahmet Baıtursynuly jáne Alash» jınaǵyna Aqańnyń zamandastary, keıingi býyn ókilderi jáne qazirgi zertteýshilerdiń tańdaýly maqalalary toptastyrylǵan. Bul eńbektiń aǵylshyn jáne cheh tilderindegi nusqalary da Túrki akademııasy men Qazaqstan Respýblıkasynyń Chehııadaǵy elshiligimen birlesip jaryq kórgenin aıta ketý kerek.
Sonymen qatar Túrki akademııasy kezinde alash arystarymen birge Ahmet Baıtursynuly da belsendi qatysyp, paıymdy pikirlerin ortaǵa salǵan «Qazaq bilimpazdarynyń tuńǵysh sıezi» materıldaryn qaıta basyp shyǵaryp otyr. Biregeı basylymǵa tóte jazýmen basylǵan tolyq faksımlesi de qosa berildi. Bul tarıhı sıezge qazaq dalasynan ǵana emes, Túrkistannan, Buharadan, Máskeýden túrki halyqtarynyń keıbir bedeldi tulǵalary ókil bolyp qatysqan.
Halyqaralyq Túrki akademııasy tanystyrǵan kelesi eńbek — Muhtar Áýezovtyń áıgili qyrǵyz eposy «Manas» týraly monografııasy.
«Qyrǵyzdyń batyrlyq eposy «Manas». (Kırgızskıı geroıcheskıı epos «Manas») atalatyn atalmysh kitap áýezovtanýshylar men Manas eposyn zertteýshilerge kómekshi qural bolary sózsiz. Monografııalyq eńbektiń alǵashqy nusqasy 1934 jyly daıyn bolǵan eken. Avtor ony ártúrli saıası-ıdeologııalyq kedergilerge baılanysty ózegin ózgertpegenimen ár jyldary shuqshıyp redaktsııalap, eselep óńdep, bolattaı shynyqtyryp, shyńdaı túskeni edi. Atalǵan eńbektiń 1936 jyly mashınkaǵa terilgen daıyn nusqasynyń kóshirmesi Qyrǵyz Respýblıkasynyń Ulttyq Ǵylym Akademııasy Sh.Aıtmatov atyndaǵy Til jáne ádebıet ınstıtýty Qoljazbalar qorynda saqtalǵan. Ǵylymı qosymsha retinde osy úlginiń tolyq faksımılesi de jarııalandy. Sonymen qatar jınaqqa 1952 jyly 8 maýsymda Frýnze qalasynda ótken «Manas» jyryn zertteýge arnalǵan konferentsııada M.Áýezovtiń jasaǵan «Sozdat narodnyı varıant «Manasa» degen áıgili baıandamasy da engizildi.
Sonymen qatar, keleli basqosý aıasynda Alash muralaryn zerttep júrgen birqatar ǵalym-qaıratkerler Túrki akademııasynyń arnaıy nagradalarymen marapattaldy. Túrki áleminiń tarıhı-mádenı baılanystaryn damytýǵa qosqan zor úlesi úshin akademık Mámbet Qoıgeldıev Akademııanyń arnaıy Altyn medalimen, belgili ádebıetshi ǵalym Kenjehan Matyjanov Túrki akademııasynyń Kúmis medalimen maraptaldy.
Aıta ketý kerek, Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń bastamasymen bıyl Ahmet Baıtursynulynyń mereıtoıy ıÝNESKO deńgeıinde atalyp ótýde.
Osyǵan oraı, Halyqaralyq Túrki akademııasy bıyl túrki álemi keńistiginde áıgili túrkolog, alash qaıratkeri A.Baıtursynulynyń 150 jyldyq jáne kemeńger jazýshy M.Áýezovtiń 125 jyldyq mereıtoıyn joǵary deńgeıde atap ótý týraly sheshim qabyldady.