Almatyda 65 jastaǵy patsıentke júrektiń jasandy qarynshasy salyndy

Foto: Алматы кардиология және ішкі аурулар ғылыми-зерттеу институты
ALMATY. QazAqparat- Almatydaǵy kardıologııa jáne ishki aýrýlar ǵylymı-zertteý ınstıtýtynda 65 jastaǵy patsıentke LVAD - sol jaq qarynshanyń mehanıkalyq qosalqy qurylǵysy ımplantatsııalandy. Bul - ınstıtýt qabyrǵasynda jasalǵan ekinshi operatsııa, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Almaty oblysy Eńbekshiqazaq aýdanynan kelgen 65 jastaǵy Hrıstofor Ksandopýlo 2017 jyldan beri aýyrady.

Ol ıshemııalyq dılatatsııalyq kardıomıopatııadan zardap shekti, sol jaq qarynshanyń shyǵarylym fraktsııasy óte tómen boldy - nebári 20%, mıokard ınfarktisin alǵan, aldyńǵy tómendeıtin arterııany stentteý boıynsha operatsııa jasaldy, sondaı-aq kenetten júrek óliminiń aldyn alý úshin kardıoverter-defıbrıllıator ımplanttaldy.

Júrek jetkiliksizdiginiń dekompensatsııasy máselesi boıynsha birneshe ret terapııadan ótken.

ǴZI basqarma tóraǵasy Marat Pashımovtyń aıtýynsha, Astana ulttyq ǵylymı kardıohırýrgııa ortalyǵynyń basqarma tóraǵasy Mahabbat Bekbosynovanyń jáne ortalyqtyń jetekshi mamandarynyń qatysýymen ótken konsılıýmda patsıentke LVAD ımplantatsııasyn jasaý usynylǵan.

«Osy jyldyń sáýir aıynda Ulttyq ǵylymı kardıohırýrgııa ortalyǵy basshylyǵymen bolǵan kezdesý barysynda biz halyqqa medıtsınalyq kómek kórsetýdiń qoljetimdiligi men sapasyn qamtamasyz etý úshin ózara tájirıbe, ınnovatsııalar jáne tehnologııalarmen almasý boıynsha yntymaqtastyqty jalǵastyramyz dep kelisken edik. Bizdiń dárigerlermen birge osy kúrdeli operatsııany jasaǵan Astana qalasynyń UǴKO áriptesterime alǵys aıtqym keledi. Operatsııa áleýmettik saqtandyrý qory esebinen júzege asyrylady jáne Qazaqstan azamattary úshin tegin», - dep atap ótti Marat Pashımov.

Kardıologııa jáne ishki aýrýlar ǴZI kardıohırýrgııa bólimshesiniń meńgerýshisi Rýstem Týleýtaev atap ótkendeı, naýqas operatsııa ústeline jatqanǵa deıin úsh ret jansaqtaý bóliminde jatty.

Buǵan deıin ol birneshe ret aýrýhanalarda em qabyldaǵanymen, eminen nátıje bolmady.

«Buǵan deıin mundaı dıagnozy bar naýqastar rezervtik múmkindiginshe ómir súretin, endi bul adamdardyń ómirin uzartýǵa múmkindik bar, mundaı apparattar álemde jıi ornatylyp jatyr. Degenmen, operatsııa quny qymbat bolǵandyqtan mundaı otalardy kez kelgen eldiń qaltasy kótere bermeıdi», - dep túıindedi dáriger.

Implantatsııadan keıin jalpy aǵzanyń jaǵdaıy jaqsarady, júrek jetkiliksizdiginiń belgileri keri qaıtady.

Naýqastyń qazir jaǵdaıy jaqsy, ózin jaqsy sezinedi, isigi basyldy, entigý joq, uıyqtaıtyn boldy, ornynan turyp, júrip júr. Aldaǵy aptada úıine shyǵady.

Buǵan deıin, Kardıologııa jáne ishki aýrýlar ǵylymı-zertteý (ǴZI) ınstıtýtynyń bazasynda TMD boıynsha alǵash ret júrek qaqpaqshasynyń jańa bıologııalyq protezin ımplanttaý operatsııasy jasalǵanyn jazǵan edik.


Seıchas chıtaıýt