Almatyda 567 zańdy tulǵa qosylǵan qun salyǵyna qatysty esepten shyǵaryldy
Ústimizdegi jyldyń basynan beri júrgizilgen salyqtyq zertteý jumystarynyń nátıjesi boıynsha qalada 855 zańdy tulǵa tirkeý málimetterinde kórsetilgen mekenjaılarynda bolmaı shyqqan. Osyǵan baılanysty salyq tóleýshilerge turatyn jerlerin rastaý kerektigi týraly habarlama taratyldy. Ony oryndaýǵa 20 kún ýaqyt berildi. Qazirgi tańda 567 salyq tóleýshige qatysty salyqtyq zertteý kezinde joq bolý sebebi týraly túsinikteme berý ýaqyty ótip ketti. Osyǵan baılanysty atalǵan salyq tóleýshiler Qosylǵan qun salyǵyna qatysty esepten shyǵaryldy jáne olardyń bank shottary boıynsha shyǵys operatsııalary ýaqytsha toqtatyldy. Eger qalǵan 288 salyq tóleýshi belgilengen ýaqytta túsinikteme bermese, salyq organdary olarǵa da joǵaryda atalǵan sharalardy qoldanady. Mekenjaıy boıynsha tabylmaǵan zańdy tulǵalardyń jalǵan kásipkerlik úshin qurylǵandyǵyn tájirıbe kórsetip otyr. ıAǵnı, olar oryndalmaǵan jumystar men qyzmetterge jalǵan shot-faktýra jazýmen aınalysqan, delingen baspasóz qyzmetiniń málimetinde. Aıta keteıik, Almaty q. salyq organdary qazir jalǵan kásipkerlikti joıý jáne onyń aldyn alý úshin aýqymdy jumystar júrgizýde. Qosylǵan qun salyǵyn tóleýshi retinde esepke turǵan salyq tóleýshilerdiń mekenjaılaryn tekserý osy maqsatta júrgizilip jatyr. Esterińizge salaıyq, salyqtyq zertteý - salyqtyq tekserýdiń bir túri. Bul sharany salyq organdary jumys kúnderi salyq tóleýshiniń tirkeý málimetterinde kórsetilgen mekenjaılary boıynsha salyq tóleýshiniń osy mekenjaıda bar-joǵyn anyqtaý úshin júrgizedi. Qazir osy baǵyttaǵy jumystar ári qaraı jalǵasýda.