«Almaty jáne Astana qalalarynda azamattardy tirkeýge alýǵa shekteý qoıý kerek pe?» - BAQ-qa sholý

ASTANA. 11 jeltoqsan. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 11 jeltoqsan, seısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Aqtaý soty qylmysker Ábilázovtiń shet elde jasyrynyp júrip, Qazaqstanǵa qarsy teris áreketter jasaǵanyn anyqtady. Bul alaıaq qazaqstandyqtardan urlaǵan aqshaǵa eldegi jaǵdaıdy turaqsyzdandyrýdy kózdedi. Ol qarapaıym jumysshylardy paıdalanyp, aıdap salyp, arandatty. Al onyń osy aram oılaryn oryndaýǵa Kozlov jáne «Alǵanyń» basqa da músheleri kómektesti. Iá, birneshe mıllıardtaǵan dollardy qaltasyna basyp elden qashqan Ábilázov pen ol qurǵan uıymdasqan qylmystyq topqa basshylyq etken Kozlov bolmaǵanda Jańaózende oryn alǵan qaıǵyly oqıǵa da bolmas pa edi. Biraq aıdahardyń bir basyn kesseń, ekinshi bas ósip shyǵady degendeı, kim biledi, qazirgi kúni aqshaǵa satylatyndar az bolmaı tur ǵoı»,-dep jazady «Egemen Qazaqstan» basylymy búgingi sanynda. Osy másele jaıynda jazylǵan maqala gazette «Kozlov - Ábilázovtiń qylmystyq buıryǵyn oryndaýshy» degen taqyryppen berilgen.

Osy basylymnyń jazýynsha, Májilis tóraǵasynyń orynbasary Sergeı Dıa­chen­konyń jetekshiligimen «Qazaqstan Respýblıkasynda ǵarysh salasyn qurýdyń ózekti máseleleri» degen taqyryppen Úkimet sa­ǵaty ótip, onda Ult­tyq ǵarysh agenttiginiń tóraǵasy Talǵat Musabaev baıandama jasady. T.Musabaevtyń sózine qa­ra­ǵanda, búginde ǵarysh júıesin jobalaý kezeńi aıaqtalyp, qosalqy júıeleriniń synaǵy jáne qurýy júrgizilýde. Frantsııanyń jumys oryndarynda jobany jobalaý, jınaý, synaý jáne paıdalaný boıynsha 66 qazaqstandyq maman ekijyldyq tájirıbelik taǵylymdamadan ótýde. 2011 jyl­da paıdalanýǵa berilgen «Kaz­Sat-2» spýtnıgi 9 qazaqstandyq tele­kommýnıkatsııalyq kompa­nııa­larǵa qyzmet kórsetýde. Endi «KazSat-3» ǵarysh apparatyn qurý jumystary bastalǵan. Bul maqala gazette «Ǵaryshqa qaryshty qadam qajet» degen taqyryppen jaryq kórdi.

***

«Aıqyn» gazetinde «Qashaǵanda úles satylady» atty maqala basyldy. Amerıkalyq ConocoPhillips munaı kompanııasy Qazaqstandaǵy eń iri munaı kenishi bolyp esepteletin Qashaǵandaǵy úlesin satýdy kózdep otyrǵan kórinedi. Biraq ol týraly bizdiń bılik basyndaǵylarǵa usynys jasamaǵany jaıynda budan buryn habarlanǵan bolatyn. Atalǵan kompanııanyń Qashaǵandaǵy úlesi 8,4 paıyzdy quraıdy. Soltústik Kaspıı jobasynan ne sebepti shyqqysy kelip otyrǵanyn amerıkalyq kompanııa ashyp aıtqysy joq. Aqparat neǵurlym tuıyq bolǵan saıyn, onyń syryn bilgisi keletinder de kóp bolatyny belgili. Sarapshylardyń aıtýynsha, ConocoPhillips úlesin satsa, odan túsetin qarjy 5 mlrd dollardy quraıdy eken.  5 mlrd dollar iri kompanııa úshin qy­zyǵarlyqtaı qarajat emes. Soǵan bola bolashaqta úlken tabystar ákeletin ke­nishtegi úlesinen aıyrylý kompanııaǵa ne beretini jaıynda árkim ártúrli jo­ra­maldar jasaýda. «Barrel» ınvestıtsııalyq kompanııasynyń sarap jáne taldaý bó­limi sarapshylarynyń pikirine súıenetin bolsaq, ConocoPhillips-tiń ishki prob­le­malary qordalanyp qalǵan, úlesti soǵan baılanysty satqaly otyr. Sondyqtan da kompanııa 10 paıyzdan aspaıtyn shaǵyn aktsııalardyń paketterinen qutylmaq­shy.  «Nomos Bank» dep atalatyn taǵy bir kompanııanyń sarapshylary kerisinshe, amerıkalyq kompanııanyń jaǵdaıynyń myqty ekenin tilge tıek ete kelip, ConocoPhillips-tiń óziniń Qashaǵannan da mańyzdy strategııalyq jobalaryna jumyla kirispekshi dep boljam jasaýda.

 
«Qolda barda altynnyń qadiri joq» demekshi, siz ben biz kúndelikti tutynyp júrgen sýdyń qadirine jete almaı júrgendeımiz. Sondyqtan biz tutynyp júrgen sýǵa shekti tarıf engiziletin boldy»,-dep jazady «Aıqyn» basylymy «Sýǵa shekti tarıf engiziledi» atty maqalasynda. Qazaqstan Respýblıkasynyń keı­bir zańnamalyq aktilerine báse­ke­lestik máseleleri boıynsha ózge­ris­ter men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasynyń sheńberinde sýǵa shekti tarıf engizý máselesi kóterilip jatyr. Este bolsa, qazan aıynyń basynda Úkimet jetekshisi Serik Ahmetov qu­zyr­ly oryndarǵa sýǵa shekti tarıfti engizý boıynsha máseleni qarastyrýdy tapsyrǵan bolatyn. Jýyrda ǵana Tabıǵı monopolııany retteý agenttigi sýǵa shekti tarıf engizýdiń jobasyn ja­sap, usyndy. Negizi bizdiń elde elektr energııasyna shekti tarıfti en­­gizý turǵysynda jaqsy tájirıbe jınaqtalǵan. Shekti baǵa tarıfin bel­gileý bú­gin­de eskirip, tozyǵy jetken sý arna­laryn jańǵyrtýǵa múmkindik beredi degen úmit bar. Onyń ústine, sý sala­syn­daǵy jumysshylar­dyń ja­laqy­syna da jamaý bola ma degen dáme de joq emes. Sebebi sý arnalaryn jań­ǵyr­týǵa jum­salatyn ınvestıtsııanyń bir bóligi bıýdjetten, bir bóligi tarıfti kóterý arqyly jasaqtalady.

 

***

«Alash aınasy» basylymynyń búgingi  Oı-kókpar aıdarynda  «Almaty jáne Astana qalalaryna azamattardy tirkeýge alýǵa shekteý qoıý kerek degen pikirmen kelisesiz be?» degen saýal mamandar talqysyna salynyp otyr. QR Májilisiniń depýtaty Raýan Shaekın halyqty baspanamen qamtamassyz etý úshin Almaty men Astana qalalarynda azamattardy tirkeýdi shektegen durys degen pikir aıtsa, zańger Aryqbaı Aǵybaev bul Qazaqstan azamattarynyń quqyǵyn shekteý dep esepteıdi. Osy oıdy qoryta kele basylym: «Depýtattardyń elde kem degende jarty mıllıonǵa jýyq azamattyń baspanasyz ekenin aıtyp qaldy. Oǵan ýrbanızatsııanyń qarqyn alyp, aýyl azamattarynyń qalaǵa aǵylýy sebep bolyp otyr. Bul másele óz kezeginde áleýmettik qaıshylyqtarǵa ákeletini sózsiz. Sondyqtan da, mundaı sátte Almaty jáne Astana qalalaryna azamatty tirkeýge alýǵa shekteý qoıý kerek dep tóbeden urǵandaı usynys jasaǵannan góri, máseleni sheshýde ógizdi de óltirmeı, arbany da syndyrmaıtyn joldy izdegenimiz jón sekildi» degen oı aıtady...

 

 «Alash aınasynyń» búgingi sanynda  «Memlekettik qyzmetkerlerdiń mártebesin qalaı ósiremiz?» atty maqala jarııalanyp otyr. Maqalada memlekettik qyzmetkerlerdiń elıtalyq basqarý korpýsyn qurý, sońǵy kezderi etek alǵan «komandalyq ádisti» joıý, kadrlardy irikteýde ashyqtyqqa, ádilettilikke umtylý jaıy sóz bolady.