«Almaty óz rekordyn jańartty»» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymy búgingi sanynda «Almaty óz rekordyn jańartty» atty maqala basty. Onda Almaty qalasynyń ákimi Ahmetjan Esimovtiń 2011 jyldyń qorytyndylary boıynsha turǵyndarmen ótkizgen esepti kezdesýinde kóterilgen máseleler jóninde jazylǵan. Qala ákiminiń aıtýynsha, 2011 jyly Almatynyń aımaqtyq jalpy ónimi 2010 jylmen salystyrǵanda 7-8 paıyzǵa ósip, 4 trıllıon teńgeden asyp tústi. Byltyrǵy jyly óndiris salasyndaǵy ónim shyǵarý kólemi 15 paıyzǵa artsa, shaǵyn jáne orta bıznes 13 paıyzǵa ósti. Jańa jumys oryndaryn ashýǵa baǵyttalǵan júıeli sharalardyń arqasynda jumyssyzdyq deńgeıi 5,6 paıyzdan 4,2 paıyzǵa deıin tómendedi. Bıyl Almaty turǵyndarynyń ortasha jalaqylary 124 myń teńgeden asty. Shahardaǵy osy tektes jaqsy jańalyqtardy «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynan bilesizder.
Keshe Parlament Májilisinde Qazaqstan men Ispanııa úkimetteri arasyndaǵy Aýǵanstandy turaqtandyrý men qalpyna keltirý jónindegi halyqaralyq kúsh-jigerlerge Ispanııa Koroldiginiń qatysýyna baılanysty áskerı múlikti jáne personaldy elimizdiń aýmaǵy arqyly tranzıtteý kelisimi ratıfıkatsııalandy. Kelisiminiń aty aıtyp turǵandaı, zań jobasynyń negizgi maqsaty Aýǵanstandy turaqtandyrý men qalpyna keltirý jónindegi halyqaralyq is-qımyldarǵa yqpal etýdegi Qazaqstannyń rólin nyǵaıtý. Kelisim tranzıtti júzege asyrý tártibin belgileıdi. Al Ispanııanyń aýǵan jerindegi áskeri sany jaǵynan on birinshi orynda eken. Depýtat Qýanysh Sultanov atalmysh qujattyń ratıfıkatsııalanýy memleketimizdiń halyqaralyq arenadaǵy belsendi qyzmetin kórsetetindigin aıtty. Bul máseleler jóninde «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda jarııalanǵan «Áýe tranzıti Ispanııa úshin de ashyldy» atty maqaladan bilýge bolady.
***
«Aıqyn» basylymynyń jazýynsha, Germanııada issaparda júrgen Qazaqstan memleketiniń basshysy Nursultan Nazarbaev syrtqy saıasat jónindegi German keńesinde ótken Berlın Eýrazııalyq klýbynyń ashylýyna qatysty. Berlın Eýrazııalyq klýby Qazaqstan men GFR, sondaı-aq EO arasyndaǵy keń kólemdegi qoǵamdyq-saıası máselelerdi talqylaý úshin dıalog alańy retinde qurylyp otyr. Berlın Eýrazııalyq klýbynyń qurylýy jańa múmkindikterdi zertteýge, eýropalyq jáne azııalyq mádenıetter arasyndaǵy dıalogty nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan Qazaqstannyń Eýropadaǵy osyǵan uqsas alǵashqy jobasy bolmaq. Bul týraly «Eýropa men Azııanyń yqpaldastyǵy -ýaqyt talaby» atty maqaladan oqyńyzdar.
Sondaı-aq osy basylym betinde «Ideologııada usaq-túıek bolmaıdy» atty maqala basyldy. Maqala avtorynyń aıtýynsha, Táýelsizdiktiń tańy atqaly elimizde kirse-shyqqysyz, ishi-syrty birdeı keremet biraz mádenıet úıleri boı kóterdi. Birqatar mádenıet úıleri kúrdeli jóndeýden de ótti. Deı turǵanmen, resmı bıliktiń álgindeı shýaq-shapaǵatyn sezinip úlgermegen úlkendi-kishili aýyldar oblys ortalyǵynyń túbinde de, jyraqta da barshylyq. Turmys-tirshilikke qolaıly, sharýaǵa jaıly bolǵandyqtan kúni keshegi ótpeli kezeń,
óliara shaqta da irgesi sógilmegen aýyldardy endi qazirgi zamanǵa saı mádenıet úılerimen túgeldeı qamtamasyz etýge umtylǵan jón. Óıtkeni táýelsizdiktiń tańsári jyldarynda jappaı sıpat alǵan ýrbanızatsııa qazirgi tańda aıaǵyna jem túsken attaı myqtap tabandaǵan túri bar. Búginderi kerisinshe, qaladan aýylǵa qonys aýdarýshylar qylań bere bastady. Ásirese, jas, mamandar. Shyn máninde solaı ma? Bul týraly «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanynan oqyńyzdar.
***
«Alash aınasy» basylymynyń jazýynsha, 2011 jyly qyzyljarlyq 23 sharýashylyq «Sybaǵa» baǵdarlamasy boıynsha jeńildetilgen nesıege qol jetkizipti. Ol aqshaǵa mal satyp alǵan. Arzan aqsha alyp, atakásipti damytqysy keletin taǵy 22 kásipkerdiń ótinishteri qaralyp jatyr. Ótken jyly bastaý alǵan «Sybaǵa» baǵdarlamasynyń nesıelendirý sharttary kásipkerlerdiń múmkindikterine qaraı ázirlengen. Bul júıeniń jaı-japsary jóninde «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Sybaǵa» mal alýshylarǵa sybaǵa berip jatyr» atty maqaladan bilýge bolady.
Atalmysh basylymnyń jazýynsha, elimizdegi emhanalarda taýsylmaıtyn kezek - endi ótken kúnniń áńgimesi. Densaýlyq saqtaý júıesindegi ońdy ózgeristerdiń biri - «Kezeksiz emhana» baǵdarlamasy. Halyqqa qyzmet kórsetý sapasyn arttyrýǵa baǵyttalǵan bul baǵdarlama Atyraý aımaǵynda da tusaýyn kesti. Oblys ortalyǵyndaǵy №1 qalalyq emhana ótken jyldyń sońynda jańa tártipke kóshirildi. Syrqattanýshylar úshin jaılylyq týdyratyn bul baǵdarlamanyń barysynda emhana júıesinde biraz ózgerister oryn alatyn bolady. Bul ózgerister Ol týraly «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Kezeksiz emhana» - densaýlyq saqtaý salasyndaǵy jańa júıe» atty maqaladan oqyńyzdar.
***
«Kazahstanskaıa pravda» basylymy búgingi sanynda «Na poroge tehnologıcheskogo proryva. V ramkah vızıta Nýrsýltana Nazarbaeva v FRG podpısany kontrakty na sýmmý okolo 4 mlrd. evro» atty maqala basty. Atalmysh maqalada Memleket basshysynyń Germanııa Federatıvti Resýblıkasyna resmı sapary jóninde baıandalady. Basylymnyń habarlaýynsha, osy sapardyń basty maqsaty - eki eldiń ekonomıkalyq qarym-qatynastaryn qorytyndylaý jáne ekijaqty yntymaqtastyqty arttyrý. Sońǵy kezderi Astana men Berlın «shıkizat pen ınvestıtsııalardy jáne tehnologııalardy almasý» ádisi boıynsha yntymaqtastyqty arttyrý máselesin kópten beri sóz etip júr. Al Elbasynyń Germanııanyń Federaldy Kantsleri Angela Merkelmen júrgizgen kelissózderi bul baǵyttaǵy serpindi qadam boldy. Kezdesý barysynda shıkizat, ónerkásip pen tehnologııa salasyndaǵy áriptestik jónindegi kelisimge qol qoıyldy. Bul qujat taraptardyń ekijaqty qarym-qatynastardy jańa formatta damytýǵa yqpal etedi.