Almaty bıligi soqyr senimge boı aldyrǵandardy qaıtarýǵa kiristi

Foto: None
ALMATY. QazAqparat - Búginde zaıyrly qoǵamnyń qaýipsizdigine úlken qater týǵyzyp otyrǵan máselelerdiń biri ıslam dinindegi keri aǵymdar ekendigi ras.

Qazaq dástúrlerine, ıslam qaǵıdattaryna jat aǵymdar 18 jastan asqan jastardy baýrap barady.

Osyndaı destrýktıvti aǵymdarmen kúres retinde Almatyda «Shańyraq» dinı keńes berý aldyn alý jáne ońaltý ortalyǵy ashyldy. Ortalyq jetekshisi Madııarov Mırhattyń aıtýynsha, ıslam dinindegi radıkaldy destrýktıvti aǵymdardyń ishinde sáláfııa (ýahabıt) aǵymy úlken qaýip týǵyzyp otyr.

«Shańyraq» ortalyǵy ashylǵaly 2 jyl ótken. Ortalyqtyń mıssııasy ­ - destrýktıvti aǵymdarǵa kirip ketken adamdardyń oıyn ózgertip raıynan qaıtarý. Osy ýaqyt aralyǵynda 617 adammen jeke profılaktıkalyq kezdesý ótti. Negizinen «sáláfııa» aǵymyna boı aldyrǵandarǵa kóńil bólinýde. Ortalyqqa kúnine 30-ǵa jýyq adam keledi. Aldymen kelýshiden saýalnama alynady. Keıbir adamdar surala kele óziniń sáláfııa aǵymynda adasyp júrgenin ańǵaryp, tań qalady.  

«17-suraqqa kelgende keri aǵym degen qandaılar dep suraımyz. Sonda olar ózin-ózi aıta almaı qalady. Aýzy barmaıdy», - dedi Mırhat Madııarov.
 

«Bul baýyrlarymyzben sóıleskende seniki qate dep kese aıtý durys emes. Sebebi, olar tik qabyldaıdy. Sondyqtan, barynsha muqııat sóılesemiz. Kóp jaǵdaıda bizdiń baıqaýymyzsha, kelgen adamnyń kóbi adasýshy, ádeıi istemegen. Dinde birdeńege senip turǵan adamǵa basqa nárse aıtý óte qıyn. Eń bastysy, júregine kúmán dánin sebý. Dáristerge kelgen saıyn kúmán dánine sý quıa beremiz. Eki jaq tepe-teń túskende sol kezden bastap óz jaǵymyzǵa tartyp ketýge tyrysamyz», - dedi ol.

Onyń aıtýynsha, sáláfııa aǵymynyń ókilderin syrt kelbetinen, sóılegen sózinen tanýǵa bolady.

«Saqal sáláfıttiń anyq belgisi emes. Saqaldy Hanafı mazhaby da takfırshiler de, tablıǵı jamaǵattaǵylar da qoıady. Sáláfılerdiń balaqtary qysqa. Biraq biz belsendi jumys isteı bastaǵan soń balaqtaryn uzarta bastady. Sóılegen kezde leksıkonda «sýbhanalla, mashalla, alhamdýlılla»  sózderi tym jıi qoldanady. Sondaı-aq, meshittegi is áreketterinen de baıqaýǵa bolady. Namazdan soń quran oqýǵa qalmaıdy. Namazǵa uıyǵanda aldyńǵy sapqa turýǵa tyrysady», - dedi ol.

Destrýktıvti dinı uıymdardyń yqpalyna tek qana erler ǵana túse bermeıdi. Sondaı-aq, sáláfııa aǵymy áıelder arasynda da keń taralǵan. Ádette kúıeýi sáláfııa aǵymynda bolsa, áıeli de sol aǵym jeteginde ketedi.
 

Búginde kók bazar aımaǵynda áıelderge arnalǵan bólimi ashyldy. Onda adasqan áıeldermen teolog áıelder jumys jasaıdy.

Alaıda, áıelderdiń senimine selkeý túsirý óte qıyn deıdi maman.

«Áıelderdiń senimi kózsiz bolady. Tipti Alataý aýdanyndaǵy bir jaǵdaıda anyqtaı kelgende erin áıeli sáláfııa aǵymyna tartyp alǵany belgili boldy», - dedi M.Madııarov.

Aıta ketý kerek, «Shańyraq» ortalyǵynyń Beket ata meshitinde úshinshi bólimshesi bar. Ol negizinen meshittermen jumys isteıdi.

Sarapshynyń aıtýynsha, ortalyq ashylyp, keri nasıhat jumystary bastalǵaly beri sáláfııa aǵymynyń beti qaıtqan. Osydan eki aı buryn ahýal óte shıelenisip tursa, qazir birshama tynyshtaldy.

Ortalyq jumysynyń kelesi bir baǵyty - tergeý oryndarynda nasıhat jumystaryn júrgizý.

Ulttyq qaýipsizdik departamentiniń tergeý ızolıatorynda, TI-1, TI-8 mekemelerinde QMDB «Shańyraq» ortalyǵyna belgilep bergen ımamdar, destrýktıvti dinı aǵym ókilderimen 23 suhbat ótti. Onyń ishinde 5 adam óz ustanymynda qalsa, 1 adam tolyq ońaldy. 6 adam teologtarmen jumys jasaı bastady.

Aıta ketý kerek, túrmeler men «Shańyraq» ońaltý ortalyǵy arasynda ózara yntymaqtastyq týraly memorandýmǵa qol qoıyldy. Qujatqa sáıkes, osy mekeme QAJD basshylyǵyna óz tarapymyzdan birneshe usynys jasaldy.

«Qylmystyq is qozǵalǵan azamatqa tergeý sharalary bastalǵannan, sol jerdegi arbaýshylar jumystaryn bastap ketedi. Dinnen habary joq bolyp kelgen azamat alǵashqy ilimin osy jerde ala bastaıdy da, 70-80 paıyzy keıinnen qatyp qalǵan keri aǵym bolyp shyǵady.

Árıne, túrmedegi qıyndyqtar men túrli kúshterge qarsy arqa súıer musylman jamaǵaty bar ekendigi bárimizge málim. Sondyqtan, alǵashqy kúnnen bastap ózin musylman jamaǵatynan ekendigin kórsetý úshin namazyn bastap ketedi. «Kelinniń betin kim ashsa, sol ystyq kórinedi»,- demekshi, osyndaıda ol mekemelerdi ábden jaılaǵan keri aǵym ókilderi  dáret alý, namazdy durys oqý, quran jattaýda ustaz rolin atqaryp otyr. Sondyqtan, qylmystyq is qozǵalǵannan bastap, «Shańyraq» ońaltý ortalyǵy mamandary eskertý sharalaryn bastasyn degen usynys aıtyldy. Buǵan ortalyq mamandaryna qosymsha  arnaıy mekemelerdegi sharalardy atqarýǵa QMDB tarapynan usynylyp otyrǵan 6 ımam men meshit qyzmetkerlerimen qosa «Nur Múbárák» ýnıversıtetiniń meshitte qyzmette bolǵan joǵary kýrs stýdentteri jumyldyrylsa, jaqsy bolar edi», - dedi Mırhat Madııarov.

Mamannyń aıtýynsha, «Ýahabııa» aǵymyna tartý ýmra jáne úlken qajylyq saparlary barysynda qyzý júrip otyr. Qajylyq saparyna barýǵa nıet etken azamattardyń 70 % deıin ıslam sharttaryn, paryzdaryn bilmeı, kóbi sol jaqta namazǵa turyp, keri aǵymdar týraly túsinikteri bolmaǵandyqtan «sáláfııa» keri aǵymyna túsip keledi. Kelgen bette olardy osy jaqtaǵy baýyrlarymyz kózden tasa etpeı, óz yqpaldarynda ustap, Qurandy ózderinshe tápsirlep, súnnet pen hadısterdi de yńǵaılaryna qaraı uǵyndyryp otyrady.

Osyǵan oraı, Almaty qalasy, «Ál Mádına» meshiti jertólesinde ornalasqan qajylyqqa daıarlyq kýrsyn jandandyryp, ýmra men úlken qajylyqqa Almaty qalasy arqyly qajylyqqa  baratyn azamattar, «Shańyraq» dinı keńes berý, aldyn alý jáne ońaltý ortalyǵy mamandarynyń dinı ekstremızmge qatysty arnaýly kýrs dáristerin tyńdamaq.


 

Seıchas chıtaıýt