Almatylyq oqýshylar baspaldaqtan ózi shyǵyp-túsetin kreslo-arba jasady
«Jana arba» dep atalǵany jobany 12 synyptyń oqýshylary Tohtar Kúmisbek, Mark Kan jáne Sergeı Gaponov birge jasap shyqqan. Joba avtorlarynyń aıtýynsha, elektrondy kreslo-arbany jasaýǵa múgedektigi bar dostaryna kómek kórsetý nıeti sebep bolǵan.
- Bizdiń erekshe qajettiligi bar dosymyz bar. Mektepte lıft pen pandýstar bolǵanymen, onyń syrtyna shyqqanda qajetti ınfraqurylymnyń bolmaýynan dosymyzǵa qıyndyqtar týyndaıdy. Sondyqtan oǵan yńǵaıly bolatyn elektrondy kreslo-arba jasaýdy uıǵardyq, - dedi Toqtar Kúmisbek.
Arbany qurastyrý barysynda jas ónertapqyshtardyń ekeýi ınjener, bireýi programmıst retinde mindet atqarǵan. Olar kreslo-arbany jazǵy demalys kezinde, ıaǵnı 3 aıda qurastyrǵan. Aıtýlarynsha, barlyq qajetti quraly-jabdyq pen materıaldardy óz qarajattaryna alǵan.
- Elektrondy arbamyz baspaldaq pen qalalyq kedergilerdi ózi eńsere alady. Motor-redýktordyń arqasynda jumys isteıdi. Sondaı-aq, arbanyń bıiktigin kóterip, túsirýge bolady. Bul fýnktsııa arba baspaldaqtan túsken kezde kómektesedi, - dedi Toqtar Kúmisbek.
Ónertapqyshtar qazirgi nátıjemen toqtap qalmaı, jobany odan ári damytýdy josparlap otyr.
Eske salaıyq, buǵan deıin qazaqstandyq oqýshylar robototehnıkadan úsh dúrkin álem chempıony atanǵanyn jazǵanbyz.