Almatylyq depýtattar Soltústik Qazaqstan oblysyna 20 tonna gýmanıtarlyq kómek jiberdi
Almaty qalasy máslıhatynyń tóraǵasy Meıirjan Otynshıev osyndaı qıyn kezde kúsh-jigerdi biriktirýdiń mańyzdylyǵyn atap ótti.
«Qoǵam men memlekettiń ártúrli deńgeıde jumylýy qıyndyqtardy jeńýdiń jáne tabıǵı apattardan keıin qoǵamdy qalpyna keltirýdiń kilti bolyp tabylady. Almaty qalasy máslıhatynyń depýtattarymen jáne «Atameken» ÓKP qalalyq fılıalymen birge uıymdasyp, Soltústik Qazaqstan oblysynyń áriptesterimen baılanysyp, depýtattardyń 10 mıllıon teńge jeke qarajatyna qajetti zattardy satyp aldyq. Elimizdiń birqatar óńirinde tabıǵı apattar bastalǵan sátten bastap máslıhatta usynylǵan partııalardyń fraktsııalary men depýtattar da jan-jaqty qoldaý kórsetip jatyr», - dedi Meıirjan Otynshıev.
Máselen, «AMANAT» partııasy qalalyq fılıaly fraktsııasynyń músheleri sý basqan úıler men ınfraqurylymdy qalpyna keltirý úshin qorlarǵa qarajat aýdaryp, azyq-túlikke, dári-dármekterge, arnaıy tehnıka men qurylys materıaldaryn qosa alǵanda 600 mıllıon teńge somasyna túrli kómek túrlerin jiberdi. «Respublica» partııasynyń depýtattary sý tasqynynan zardap shekken óńirlerge jalpy somasy 80 mıllıon teńgege 80 tonnaǵa jýyq gýmanıtarlyq kómek jiberdi.
Al «Qazaqstan Halyq partııasy» jáne «Baıtaq» fraktsııasynyń músheleri de kómek kórsetti. Fýramen birge jiberilgen gýmanıtarlyq kómek zardap shekkender qajettilikteriniń keń aýqymyn qamtydy. Kómek tizimindegi qajetti zattardyń qataryna tamaq, aýyz sý, matrastar, gaz plıtalary, tósek-oryn jabdyqtary, motorly qaıyqtar, qutqarý keýdesheleri, qaptar, qalta men qol shamdardyń ár túrlerin, ratsııalar, rezeńke kombınezondar men etikter, qolǵaptar jáne taǵy basqasy kiredi.
«Sondaı-aq, Kusto Home kompanııasyn basqaratyn depýtatymyz Murat Ótemisov zardap shekken óńirlerge baryp, kómek kórsetýge jáne saldardy joıýǵa 400 mıllıon teńge kóleminde qarajat bólý týraly jarııalaǵanyn atap ótkim keledi. Atyraý, Aqtóbe jáne Qostanaı oblystarynda kómek kórsetilip jatyr. Bul qoldaýdy qajet etetinder úshin jáne sońǵy apattardan keıin óńirlerdiń tez qalpyna kelýine yqpal etedi dep úmittenemiz», - dep túıindedi máslıhat tóraǵasy.