Almatyda «bomj» joq, olar qaıda ketti
Belgili turaǵy, mekenjaıy joq jandardy «bomj» degen bir sózben ataǵanda-aq bári túsinikti. Maskúnemdikke salynyp, óz ómirin qor etip, qoǵamnyń dertine aınalatyn jandar ádette úlken qalada kóp bolady. Ásirese, osyndaı qańǵybastar nemese qaıyrshylar Almatynyń ortalyǵynda, bazar men meshit, jerasty ótkelderi, saıabaq, qańyrap bos turǵan ǵımarat pen temirjol vokzalynyń mańynda júredi. Alaıda, sońǵy kezderi iri megapolıste úı-kúısiz júrgen adamdar azaıǵan. Árıne, olardyń naqty sanyn aıtý múmkin emes, óıtkeni resmı derek joq. Degenmen, vızýaldy turǵyda baıqaýǵa bolady. Kazinform tilshileri júredi-aý degen oryndarǵa baryp kórdi.
Mynaý – qala ortalyǵynda qaraýsyz qalǵan ǵımarattyń biri. Kúndizgi ýaqytta bul jerde eshkim joq. Jaqyn mańda turatyndar olardyń túngi ýaqytta keletinin aıtty.
As aýqatyn qoqys jáshiginen izdep júrgen nemese mas bolyp kóshe boıynda jatyp qalǵandardy keziktirmedik.
Abaı atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń kafedra meńgerýshisi, áleýmettanýshy, saıası ǵylymdarynyń doktory Jomart Qudaıbergenuly qańǵybastar men qaıyrshylardyń azaıyp ketýiniń birneshe sebebin atady.
«Almaty – úlken aglomeratsııa. Munda bomjdar men qaıshylardyń bolýy – zańdylyq. Alaıda, sońǵy jyldary olardyń kórinbeı ketkeni qarapaıym adamdarǵa da baıqalady. 2019-2023 jyldar aralyǵynda sany azaıdy. Jasyratyny joq, eń aldymen koronovırýs dertiniń qurbany bolǵan osylar. Bulardyń izdeýshisi bolmaǵandyqtan zerttelmeı qaldy. Sondaı-aq megapolıstegi tsıfrlyq reforma da áser etti. Mekenjaıy joq jandarǵa, eń aldymen tamaq, aqsha qajet. Ony olarǵa kim beredi? Turǵyndar. Al, qazir halyqtyń basym bóligi qolma-qol aqsha ustamaıdy. Osy áser etti. Áleýmettik teńsizdikpen keshendi kúres júrgizgen jergilikti ákimdik pen polıtsııanyń eńbegi bar. Olardyń kóship-qonýǵa beıim ekeni anyq. Qaıyrshylar men qańǵybastar qaladaǵy qymbatshylyqtyń áserinen de qonys aýdarýy múmkin», - deıdi sarapshy.
Ol kóshede qaıyr suraıtyn, jaǵdaıy múshkil, múgedek jandar áli de bar ekenin tilge tıek etti.
«Qazir qaıyr suraıtyn jandar jańa formatqa kóship ketti. Eger bólip qaraıtyn bolsaq, birinshiden – ındıvıd. Ekinshiden, kóshede qaıyr suraıtyn jaǵdaıy múshkil, múgedek jandar áli de bar. Úshinshiden, sadaqany kásip etip, sodan násip tabatyndar belgili ýaqytta ǵana shyǵady. Tórtinshiden, áleýmettik jeli arqyly sadaqa jınaıtyndar, kerisinshe kóbeıip ketti. Osyny eskerip, zertteýmiz kerek», - deıdi áleýmettanýshy.
Qazir barlyq aımaqta ómirdiń qıyn jaǵdaıyna túsken adamdardy beıimdeýge arnalǵan ortalyqtar jumys isteıdi. Sonyń biri – Almatyda 24 jyldan beri qyzmet kórsetetin «Pana» ortalyǵy.
Panasyz qalǵan pendeler men qala kóshelerinde kún kóretin qańǵybastarǵa qamqorlyq kórsetetin mekemeniń bıyl jańa bólimshesi ashyldy. Onda qyzmet alýshylarǵa qolaıly jaǵdaı jasalǵan. Jańa ortalyq 155 tósek-orynǵa arnalǵan, qazir munda 88 adam turyp jatyr. Olaryń eń jasy – 22-de. Kóbine er adamdar.
«Bizge adamdar ár óńirden keledi. Keıbireýi barar jeri, basar taýy qalmaǵandyqtan ózderi kelse, endi bireýlerin polıtsııa qyzmetkerleri kósheden alyp keledi. Mindetti túrde medıtsınalyq tekserýden ótkizemiz. Olarmen psıhologter de jumys isteıdi. Sodan keıin beıimdeledi», - deıdi ortalyqtyń bólim meńgerýshisi Razııa Seıpuldanova.
Sondaı-aq ol ortalyqtyń negizgi mindeti qyzmet alýshylardyń joǵalǵan áleýmettik mártebesin qalpyna keltirý ekenin atap ótti.
«Áleýmettik beıimdeý ortalyǵynyń mamandary osynda túskenderge zeınetke shyǵýǵa, múgedektik járdemaqy alýyna, qarttar úıine ótýine kómektesedi. Odan bólek, jeke basyn kýálandyratyn qujattaryn qalpyna keltirip beredi», - deıdi ol.
Rázııa Seıpuldanovanyń aıtýynsha, munda túrli taǵdyrly jandar ártúrli jolmen túsedi. Solardyń biri – jyldar boıy kóshe kezip, maskúnemdikke salynǵan Vera esimdi kelinshek.
«Men Almaty oblysynda týdym. Ata-anamnan jas kezimde aıyrylyp qaldym. Sodan beri dalada túnep kelem. Naqtyraq aıtsam, birinshi temirjol vokzaly mańynda jyldar boıy júrdim. Maskúnemdikke salyndym. «Bomj» boldym. Qazir jasym 57-de. Eshkimim joq. Meni muńda polıtseıler alyp keldi. Maǵan unady. Qazir qujatymdy jasap jatyr. Sony alǵan soń jumys isteımin», - deıdi ol.
Al osyndaǵy taǵy bir turǵyn Igordiń birinshi top múgedektigi bar. Alaıda, ony rastaıtyn qujaty joq.
«1990 jyldary toǵyz jasymda kólik qaǵyp ketip, saldarynan bir aıaǵymnan aıyryldym. Maǵan munda jaqsy qaraıdy. Tamaǵym toq. Ýaqtyly dárimdi berip, emdep jatyr», - deıdi ol.
Almaty ákimdiginiń deregine súıensek, munda jyl basynan beri 416 adamǵa túrli qyzmet kórsetilgen.