Almatyda aqyly turaq aımaǵyn keńeıtý qajet – sarapshy
Sarapshylardyń pikirinshe, Almaty avtokóliktendirý deńgeıinen asyp barady jáne ýrbanızatsııa dáýirindegi qala ınfraqurylymyn jaıly ortanyń jańa talaptaryna beıimdeý qajet.
Ózekti máseleniń biri – kólikti kóshe men aýlaǵa qoıý kezinde turaqtyń bolýy jáne avtokólik ıeleriniń jol qozǵalysy erejelerin saqtaýy. Keıbir júrgizýshiler kóligin joldyń shetine, tipti qoǵamdyq kólikke bólingen jolaqqa qoıyp ketedi. Bul kólik aǵynynyń jalpy qozǵalysyna kedergi keltiredi jáne tótenshe jaǵdaıdyń qaýpin arttyrady.
Bul álemde qalaı jumys isteıdi
Álemdik tájirıbede qaladaǵy kólik turaǵy arzan emes. Londonnyń ortalyǵynda turaq aqyly, kúnine 12 fýnt (shamamen 6500 teńge). Ortalyqta turatyn turǵyndar aýlada nemese úıdiń janynda turaq quqyǵyn bir jylǵa 100 fýntqa (55 myń teńgeden astam) satyp ala alady. Bul rette bir aıda ótinish bergenderdiń jalpy sanynyń tek 20%-y oryn alady, qalǵany tizim boıynsha kútedi. Basqa turaq oryndary úshin saǵatyna 4 fýnt (shamamen 2 200 teńge) bólek tólenedi jáne tórt saǵatqa deıin qoıýǵa bolady.
Parıjde aýlalar kólik úshin jabyq, turǵyndar kóligin jerasty turaǵyna qaldyrady. Quny aýdanǵa baılanysty 70-ten 130 eýroǵa deıin. Jumys kúnderi kóshede turaq saǵatyna 1,5-ten 4 eýroǵa deıin (700 teńgeden joǵary) barady. Turǵylyqty jerinde aptasyna 3,5 eýro tólenedi.
Ońtústikkoreıalyq turǵyn úılerde bir páterge keminde bir kólikke arnalǵan jerasty avtoturaǵy bolýy kerek. Bul aımaqta kóshelerde lıfti bar turaq munaralary salynyp jatyr. Olardyń qyzmeti saǵatyna 3-6 dollar nemese kúnine 15 dollar, aıyna 120-180 dollar.
Qytaıdyń iri qalalarynda kólik satyp alǵanǵa deıin turǵyndar turaq satyp alýǵa nemese jalǵa alýǵa mindetti. Beıjińdegi aqyly turaq 15 mınýt úshin 2,5 ıýanǵa teń (shamamen 600 teńge/saǵ).
Nelikten sarapshylar muny jalǵyz durys sheshim dep sanaıdy
Almatydaǵy turaq máselesi boıynsha belgili ýrbanıst, kólik mamany Arkadıı Gershman álemniń barlyq ozyq qalasyndaǵy sııaqty megapolıste aqyly turaq aımaǵyn keńeıtý qajet dep sanaıdy.
«Shamamen bir ǵasyr buryn AQSh-ta aqyly avtoturaq engizildi. Sodan beri bul ǵalamshardyń árbir megapolısi úshin negizgi sheshim boldy. Áıtpese oryn tapshylyǵy men turaq erejesin buzý máselesin sheshý nátıje bermeıdi. Másele orynnyń azdyǵy emes, mashınanyń kóptiginde. Tólem engizý kóshe men aýlada birneshe kún nemese tipti, birneshe apta boıy turǵan mashınalardy alyp tastaýǵa múmkindik beredi. Bul shynymen kólik qoıýdy qajet etetinderge oryn bosatady. Kóbine kireberistegi orynǵa qyzmetkerler kóligin keshke deıin qoıady, al 10-30 mınýtqa keletin klıentterdiń kóligine oryn joq. Sonymen qatar trotýarlarda, kógaldarda turaq máselesi sheshiledi, halyq arnaıy turaqta oryn bolsa, ereje buzbaıdy», - dedi maman.
Sarapshynyń aıtýynsha, aqyly turaq aýadan aqsha jasaý, kedeılerdi kemsitýshilik degen dálelder bar.
«Bul – qate túsinik. Barshaǵa ortaq aýmaqta jeke múlikti paıdalaný úshin de aqy tóleý kerek. Óıtkeni kólik salyǵy qalanyń avtokólik júrgizýshilerine arnalǵan shyǵyndaryn ótemeıdi. Jalpy, bul qala joldaryndaǵy trafıkti retteýdiń tıimdi quraly. Aqyly avtoturaq júrgizýshilerdi turaq ýaqytyn josparlaýǵa jáne jol erejesin saqtaýǵa yntalandyrady. Ekinshi jaǵynan, jalǵyz qozǵalys quraly retinde kólikti paıdalanatyn adamdar bar, sondyqtan búkil álemde erekshe qajettiligi bar adamdarǵa arnalǵan turaq bar jáne ol oryndar tegin bolyp qalady», – deıdi Arkadıı Gershman.
«Almatybasjospar» ǴZI ázirlegen qalanyń kólik qańqasynyń sheber josparynda qoǵamdyq kólikke basymdyq berý jáne jeke avtokólikpen júrý úlesin azaıtý esebinen megapolıstegi jalpy júktemeni azaıtý strategııalyq mindeti kózdelgen. Mysaly, álemdik tájirıbede kólik qańqasy damyǵan qalalar jolaýshylardy qoǵamdyq kóliktiń sapasyna qanaǵattandyrý, sonyń saldarynan turǵyndardyń jeke kólikti tastap, qoǵamdyq kólikke otyrǵyzý, aýaǵa zııandy shyǵaryndylardy azaıtý, joldaǵy qaýipsizdikti arttyrý jónindegi maqsattarǵa qol jetkizip jatyr.
Jetekshi qalalardaǵy jeke kóliktegi saparlardyń úlesi: Máskeý (30%), Parıj (11%), Seýl (29%), Almatyda ázirge shamamen 65% jáne maqsat – 2030 jylǵa qaraı 46%-ǵa jetý.
Almatyda kólik qańqasyn qurý esebinen qala turǵyndarynyń ómir súrý sapasy tikeleı jaqsarady. Júrdek qoǵamdyq kólik qala turǵyndarynyń 75% jaıaý júrginshilerine qoljetimdi bolady. Onyń ishinde jańa polıortalyq turǵyndary da bar. Olar joǵary dáldik pen júıeli jumystyń arqasynda qajetti oryndarǵa 30-40% jyldam jete alady. Máselen, keptelis pen turaq ornyn izdeýge ýaqyt joǵaltpaı, ekologııany jaqsartýǵa úles qosa otyryp, almatylyqtar ózin-ózi damytý, jumys nemese bos ýaqyt úshin qosymsha múmkindikke ıe bolady.