Almatyda Ábdimálik Nysanbaev pen Sabyr Mámbeevke memorıaldyq taqta qoıyldy
Eskertkish taqtaıshalar olar turǵan úıdiń qabyrǵasyna qoıyldy.
Ábdimálik Nysanbaevtyń ómiriniń kóp bóligi Fılosofııa jáne quqyq ınstıtýtymen tyǵyz baılanysty. Munda ol aǵa zerthanashydan dırektorǵa deıin kóterildi.
Ǵalym 570-ten astam ǵylymı, ǵylymı-saraptamalyq, ǵylymı-ádistemelik jumystyń, sonyń ishinde 30 monografııa, jeke kitaptar men oqý quraldaryn jazdy. Birqatar eńbek 25 shet tilinde jaryq kórdi.
Akademıktiń negizgi zertteý jumysy dıalektıka men tanym teorııasy, ǵylym fılosofııasy men ádisnamasy, qazaq jáne túrki fılosofııasy, áleýmettik jáne saıası fılosofııa, saıasattaný men mádenıettaný máselelerine arnaldy. Ol ǵylym mektebin quryp, PhD doktorlary men kandıdattaryn daıyndady.
«Ábdimálik Nysanbaıuly óziniń búkil sanaly ómirin ǵylymǵa arnady. Ol Qazaqstan Respýblıkasy men shet elderdiń bedeldi nagradalarymen marapattaldy. Ol ult rýhanııatynyń damýy men órkendeýine eleýli úles qosqan kórnekti ǵalym retinde halqymyzdyń júreginde máńgi qalady», - dedi Almaty qalasy ákiminiń orynbasary Beıbit Shahanov.
Sabyr Mámbeev – qazaq beıneleý ónerine ózindik qoltańba qaldyryp ketken sýretshi. Qazaqstan sýretshiler odaǵyn 20 jyldan astam basqardy. Onyń kóptegen jumysy Á.Qasteev atyndaǵy memlekettik óner murajaıynda saqtalǵan. Eń úzdik kartınalary «Taýda» (1957), «Kıiz úıde» (1958).
Eskertkish taqta óner qaıratkeri turǵan Nazarbaev dańǵylyndaǵy №128 úıde ornatyldy.
Eske salsaq, buǵan deıin Almatyda sandyqtar kórmesi ótip jatqanyn jazǵan edik.