Almaty ákimdigi 20 myń turǵyndy sýsyz qaldyrǵan kompanııany sotqa beredi
Buǵan deıin qıyn jaǵdaıda qalǵan «Ermensaı» shaǵyn aýdanynyń turǵyndary jańbyr sýyn shelektep jınap jatqanyn jazǵanbyz.
«Vodsnab GPV» JShS (burynǵy «Orhan» JShS) - «Asqartaý», «Ermensaı», «Aqtóbe» shaǵyn aýdandarynyń, «Remızovka» baý-baqsha seriktestigi, «Drýjba» baý-baqsha seriktestigi, «Kýrortnoe» baý-baqsha seriktestigi jáne «Remızovka», «Sakýra», «Dınastııa» syndy iri TÚK turǵyndary úshin basty sý jetkizýshi.
17 mamyr kúni atalmysh kompanııanyń jeke menshigindegi sýmen jabdyqtaý qubyry jarylǵan. Tótenshe jaǵdaı 18 mamyrda joıylyp, biraq sol kúni sorǵy stantsııasy isten shyqqan. 19 mamyrda sorǵy qalpyna keltirilse de, onyń qýattylyǵynyń tómendigine baılanysty sýmen qalypty jabdyqtaý múmkin bolmady. Qala ákimdiginiń aralasýynan keıin turǵyndardy sýmen qalypty qamtamasyz etý úshin «Vodsnab GPV» JShS basqa sorǵyny satyp alyp, ornatady. Biraq turǵyndardyń bir mezette sý alýyna baılanysty sý qysymy tómendep ketken.
Almaty qalasy ákimdiginiń baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, bul aýmaq oblystan qalaǵa qosylǵanǵa deıin de onda sý máselesi bolǵan.
- Aýdannyń ońtústik bóligi bir kezderi Almaty oblysynyń aýmaǵy bolǵan. Qalaǵa qosylýymen qordalanǵan máseleler, sonyń ishinde sýmen jabdyqtaý túıtkili de báz-baıaǵysha qaldy. «Vodsnab GPV» JShS ál-Farabı dańǵylyndaǵy ShJQ «Almaty Sý» MKK qalalyq jelilerine qosylǵan jáne sý berý úshin óz sorǵylaryn paıdalanady. Sorǵylar jıi isten shyǵady, óıtkeni kompanııa jabdyqtar men jelilerdi qaıta qurýǵa aqsha shyǵarmaıdy. Injenerlik jelilerdi salý kezinde «Vodsnab GPV» JShS qurylys normalaryn buzdy: tóseý tereńdigi tómendetilgesin (1.0 metrden az) qysta sý qubyry qatyp qaldy. Sonymen qatar qubyrlardyń gıdroızolıatsııasy joq, sý qubyry men káriz bir transheıada elektr jelilerimen qıylysady, jelilerdi baqylaý shemalary joq, bekitý armatýralary aqaýly kúıde tur, - dep habarlady ákimdiktiń baspasóz qyzmetinen.
Almaty ákimdiginiń málimetine sáıkes, kompanııanyń sýmen jabdyqtaýǵa arnalǵan tarıfi jalpyqalalyqqa qaraǵanda 75%, káriz qyzmeti eki ese qymbat. Qazirgi ýaqytta shahar ákimshiligi jekemenshik uıymdy zań júzinde jaýapqa tartýdy kózdep otyr.
- Máseleni keshendi sheshý úshin qala ákimdigi zańda belgilengen normalar aıasynda burynǵy «Orhan» JShS jelilerin kommýnaldyq menshikke berý jóninde sharalar qabyldap jatyr.
«Orhan» JShS-niń sapasyz qyzmet kórsetýi týraly is boıynsha sot protsesi bir jyldan astam ýaqytqa sozylady. Biraq qyzmet kórsetýshi tabıǵı monopolııalar týraly Zańnyń 11-babyn paıdalana otyryp, tirkeý ornyn únemi Almatydan Almaty oblysy men Astanaǵa ózgertedi. Osylaısha kompanııa jaýapkershilikten jaltaryp otyr.
Kompanııany jaýapkershilikke tartý máselesi quqyq qorǵaý organdarynyń baqylaýynda, - dep naqtylady Almaty ákimdiginiń baspasóz qyzmetinen.
Sondaı-aq qala ákimshiligi atalǵan aýmaqtaǵy sý máselesin túbegeıli sheshý úshin jańa sý stantsııasynyń jobasyn ázirlep jatqanyn habarlady.
- Atalǵan aýmaq turǵyndaryn úzdiksiz sýmen qamtamasyz etý úshin Almaty ákimdigi osy aýdanda bıýdjet qarajaty esebinen jeliler men qurylystar salý arqyly qyzmetterdi ortalyqtandyrý týraly sheshim qabyldady. Ál-Farabı dańǵylynyń ońtústigindegi halyqty aýyz sýmen qamtamasyz etý úshin Almaty qalasy Energetıka jáne sýmen jabdyqtaý basqarmasy ónimdiligi táýligine 9000 tekshe metr bolatyn «Ermensaı» sý jınaý jáne sý daıyndaý stantsııasy» jobasyn ázirlep jatyr. «Almaty Sý» MKK JSQ («EVK-Tehnıka KZ» JShS bas jobalaýshysy) 9-shy GES qysym basseıninen sý alý qurylysyna, ulǵaıtý sorǵy stantsııasyna (PNS №1, h=75m), uzyndyǵy 2,7 km sý qubyryna jáne qurylys kesheni bar sý daıyndaý stantsııasyna ázirlenedi. Qazir joba-smetalyq qujattama memlekettik saraptamadan ótip jatyr, qorytyndysy bıyl maýsym aıynda shyǵady.
Almaty ákimdigi bul máselede birjaqty ustanymda – turǵyndar qyzmet kórsetýshiniń jaýapsyzdyǵynan zardap shekpeýi kerek, al mindeti salǵyrt qaraǵan jetkizýshiler Almatyda jumys istemeýi kerek, - dep habarlady Almaty qalasynyń ákimdiginen.
Aıta keteıik, buǵan deıin Almatyda jyldan-jylǵa ósip kele jatqan sý tapshylyǵy máselesiniń sheshimin usynǵan mamandardyń pikirimen bólistik.