Alık Shpekbaev IMD sarapshylarymen onlaın-kezdesý ótkizdi
Prezentatsııalyq materıaldarmen tanysqan Hrıstos Kabolıs Qazaqstannyń sybaılas jemqorlyqqa qarsy saıasatynyń iske asyrylýyn joǵary baǵalap, «saıası jańǵyrtý prızmasy arqyly ony jetildirýdiń dáıekti jáne oılastyrylǵan sıpatyn, sondaı-aq aldyn alý-profılaktıkalyq, tárbıelik-bilim berý jáne qylmystyq-quqyqtyq quraldardy qoldanýdaǵy keshendi tásildi» erekshe atap ótti.
Jahandyq koronavırýstyq daǵdarys kezinde sybaılas jemqorlyqty boldyrmaý jáne aldyn alý sharalary sarapshylardyń úlken qyzyǵýshylyǵyn týdyrdy. Sarapshylar: «jazanyń bultartpastyǵy, medıtsınalyq mekemelerdiń, dárihanalar men qoımalardyń monıtorıngine azamattyq qoǵamdy keńinen tartý, gýmanıtarlyq kómekti súıemeldeý, eń bastysy, osy protsestiń ashyqtyǵy men aıqyndylyǵy memlekettik apparattyń, bıznes-qoǵamdastyqtyń jáne Qazaqstan jurtshylyǵynyń osyndaı kúrdeli kezeńdegi jumysynyń júıeliligi men shoǵyrlandyrylǵanyn kórsetedi», - dep atap kórsetti.
Marko Pıstıs ólim jazasyn joıýǵa baǵyttalǵan Azamattyq jáne saıası quqyqtar týraly halyqaralyq paktige Ekinshi fakýltatıvti hattamany ratıfıkatsııalaý týraly aqparatty úlken yqylaspen qabyldady. Sarapshy, sondaı-aq, sybaılas jemqorlyq faktileri týraly habarlaǵan azamattardy kótermeleýdiń saralanǵan júıesin ýaqtyly engizýge jáne úzdik halyqaralyq tájirıbe negizinde aqparattandyrýshylardy qorǵaýdyń keshendi júıesin (whistleblowers) josparly engizýge nazar aýdardy.
Alık Shpekbaev sheteldik sarapshylardyń suraqtaryna jaýap bere otyryp, daǵdarysqa qarsy sharalar kesheni týraly egjeı-tegjeıli baıandady. «El basshylyǵynyń saıası erik-jigeriniń arqasynda Qazaqstanda 700 myń kásipker úshin salyq jeńildikteri, zardap shekken salalar qaryz alýshylarynyń 80% úshin nesıelerin keıinge qaldyrý, damý baǵdarlamalary aıasynda 40 myń jobany qarjylandyrý túrinde ekonomıkany qoldaýdyń buryn sońdy bolmaǵan sharalary qabyldandy», - dep atap ótti Agenttik Tóraǵasy.
Budan basqa, Agenttik basshysy suhbattasýshylardy «Adaldyq alańy», «Protecting business and investments» sybaılas jemqorlyqqa qarsy jobalarynyń, «Ashyq bıýdjet» pen Ashyq bıýdjet ınteraktıvti kartasynyń nátıjelerimen, sondaı-aq, Ortalyq Azııa óńirindegi ózara is-qımyl aıasyndaǵy is-sharalarmen tanystyrdy.
Kezdesý sońynda taraptar syndarly yntymaqtastyqty, ásirese tsıfrlyq sybaılas jemqorlyqqa qarsy sheshimder boıynsha IMD tarapynan ádistemelik qoldaý jáne keńes berý bóliginde jalǵastyrý týraly ýaǵdalasty.