Álıhan Smaıylov Ulytaý oblysynyń medıtsına qyzmetkerlerimen jáne kenshilermen kezdesti
Sondaı-aq Úkimet basshys Sátbaev qalasynyń Ortalyq aýrýhanasyn kúrdeli jóndeý barysymen jáne jalpy óńirdiń densaýlyq saqtaý júıesiniń damýymen tanysty.
Álıhan Smaıylov Úkimet mys óndirisi boıynsha álemdik alpaýyttardyń qataryna kiretin kásiporynnyń jumysyna ári qaraı jan-jaqty qoldaý kórsetetinin atap ótti. Osy oraıda Úkimet basshysy jańa tehnologııalardy, birinshi kezekte ekologııany qorǵaý salasynda zamanaýı tehnologııalardy engizýdiń mańyzdylyǵyna toqtaldy. Máselen, kúkirt qyshqyly tsehyn iske qosý zaýyttyń atmosferaǵa shyǵaratyn zııandy qaldyqtaryn kem degende eki ese azaıtýǵa múmkindik beredi.
«Óz jobalaryn júzege asyryp jatqan ınvestorlarǵa qoldaý kórsetý óte mańyzdy. Úkimetke baılanysty máselelerdi sheshetin bolamyz, alaıda ákimdik ınvestıtsııalyq jobalar sanyn ulǵaıtý úshin turaqty negizde tıisti jaǵdaı jasaýy qajet. Kásipkerlerdiń bastamalaryn barynsha eskerip, olardy óńir ekonomıkasyn damytýǵa ınvestıtsııa salýǵa yntalandyrý qajet», — dedi Úkimet basshysy.
Odan keıin Premer-Mınıstr gıdrometallýrgııa ónerkásibinde qoldanylatyn reagentterdi shyǵaratyn «Qazhımsıntez» JShS hımııa zaýytynyń qurylys barysymen tanysty. Jylyna 12 myń tonna ónim shyǵaratyn kásiporyndy osy jyldyń qarasha aıynda iske qosý josparlanyp otyr.
Álıhan Smaıylov jańa zaýyt jergilikti halyqty jumyspen qamtýǵa, ımportty almastyrýǵa jáne oblystyń ekonomıkasyn ártaraptandyrýǵa zor úles qosatynyn atap ótti. Sonymen qatar, Premer-Mınıstrdiń aıtýynsha, zaýytty ári qaraı damytyp, qýatyn arttyrý ishki naryqtaǵy suranysty qamtamasyz etýmen birge ónimdi kórshi elderge eksporttaýǵa da múmkindik beredi.
Úkimet basshysy Sátbaev qalasyndaǵy Ortalyq aýrýhanaǵa bardy, onda óńirdiń densaýlyq saqtaý salasyn damytý sharalary qaraldy. Atap aıtqanda, «Aýyldyq densaýlyq saqtaýdy jańǵyrtý» ulttyq jobasy boıynsha aldaǵy eki jylda oblystaǵy 17 medıtsınalyq mekeme normatıvterge sáıkes keltiriletin bolady. Budan basqa zamanaýı perınataldyq ortalyq, onkologııalyq jáne kardıologııalyq ortalyqtar, sondaı-aq basqa da nysandardy salý josparlanyp otyr.
Munda Álıhan Smaıylov aýrýhana qyzmetkerlerimen kezdesý ótkizdi, onyń barysynda medbıkelerdiń biri kishi qyzmetkerleriniń jalaqysyn kóterý máselesin aıtty. Premer-Mınıstr 2020 jyldan 2023 jylǵa deıin dárigerler jalaqysy jyl saıyn 30%-ǵa, al orta býyn medıtsına mamandarynyń jalaqysy 20%-ǵa ulǵaıtylǵanyn eske saldy. Sonymen qatar 2022 jyldan 2025 jylǵa deıin jyl saıyn densaýlyq saqtaý salasynyń qalǵan qyzmetkerleriniń jalaqysyn 20%-ǵa arttyrý týraly sheshim qabyldandy. Alaıda Ulytaý oblysynda kishi býyn medıtsına qyzmetkerleriniń jalaqysy tek 15%-ǵa kóterilgeni anyqtaldy.
«Bul durys emes, jyl saıyn 20%-ǵa kóterý týraly sheshim qabyldandy, osylaısha, tórt jyl ishinde jalaqyny shamamen eki ese ósirý kózdelgen. Ákimdikpen bul máseleni shesheıik», — dedi Úkimet basshysy.
Sonymen qatar Premer-Mınıstr óńirlerdiń basshylyǵyna jergilikti bıýdjet esebinen aılyqqa túzetý koeffıtsıentin qoldaný arqyly yntalandyratyn ústemeaqy belgileý quqyǵy berilgenin aıtty.
«Bul – jalaqyny odan ári arttyrýǵa múmkindik beretin jeke mehanızm. Biraq bazalyq jalaqynyń ózi jyl saıyn 20%-ǵa kóterilýi tıis. Tapsyrma oryndalýy kerek. Bul máseleni biz baqylaýǵa alamyz», — dep atap ótti Álıhan Smaıylov.
Premer-Mınıstr jumys sapary aıasynda Sátbaev qalasyndaǵy iri óndiris oryndarynyń biri – «Annenskıı» shahtasynda bolyp, kenshilermen kezdesti. Onda zııandy eńbek jaǵdaıynda jumys isteıtin kenshilerdi áleýmettik qamsyzdandyrý, jazataıym oqıǵalardan saqtandyrý jáne basqa da birqatar máseleler talqylandy.
Álıhan Smaıylov qazirgi ýaqytta zııandy eńbek jaǵdaıynda jumys isteıtin adamdardy áleýmettik qamsyzdandyrýdyń qoldanystaǵy júıesine ózgerister engizý máselesi pysyqtalyp jatqanyn, bul kenshilerge erte zeınetke shyǵýǵa múmkindik beretin atap ótti. Bul rette mindetti zeınetaqy jarnalary jáne jalpy jumys ótili, onyń ishinde zııandy eńbek jaǵdaılaryndaǵy jumys ótili sııaqty krıterııler eskeriletin bolady.
«Bul – Úkimettiń usynysy, ony kásipodaqtarmen talqylap, QR Parlamentiniń qaraýyna engizemiz», — dep atap ótti ol.